lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja on 21.09.2011 esitanud avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on M. A. menetluskulusid lepingulisele esindajale makstud tasu näol (õigusabikulud), summas 9191,17 krooni (587,42 eurot) ja transpordikulude ja konsultatsioonitasude näol 1614,96 krooni (103,21 eurot). Kokku on M. A. menetluskulusid 690,63 euro ulatuses. Avalduses sisalduvas menetluskulude nimekirjas ei ole täpsustatud, milles konkreetsemalt seisnes hagejale osutatud õigusabi, transport ja konsultatsioon. Avaldusele on lisatud: 1) M. A. .08.2010 maksekorraldus nr 330 summa 800 krooni ülekandmise kohta I. selgitusega „J. J. “; 2) M. A. .10.2006 maksekorraldus summa 1000 krooni ülekandmise kohta Rahandusministeeriumile selgitusega „Riigilõiv hagilt, Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja“; 3) 11.10.2010 maksekorraldus nr 903 summa 600 krooni ülekandmise kohta J. J. selgitusega „M. A. “ Maksjaks L. A. ; 4) 14.01.2010 maksekorraldus nr 746 summa 400 krooni ülekandmise kohta C. C. OÜ-le selgitusega „M. A. “. Maksjaks L. A. ; 5) OÜ L. .12.2010 kviitung order nr 24-237 summas 500 krooni (sellest käibemaks 83 krooni). Alusena tutvumine apellatsioonkaebusega, tsiviilasi nr 2-06-29221. Maksjaks M. A. ; 6) M. K. 06.07.2010 kütusearve nr 115783-0VA5 bensiini eest summas 696 krooni (s.h 116 krooni käibemaks). Tasutud pangakaardiga V. ; 7) OÜ L. .02.2011 kviitung order nr 24-245 summas 25 eurot (sellest käibemaks 4,17 eurot). Alusena juriidiline konsultatsioon, tsiviilasi nr 2-0629221. Maksjaks M. A. ; 8) M. K. 24.03.2009 kütusearve nr 030363-9VA5 bensiini eest summas 135 krooni (s.h 20,59 krooni käibemaks). Tasutud pangakaardiga V. ; 2
§-le 176 lg 1 saatnud kostjale, andes talle tähtaja avaldusele vastuväidete esitamiseks (tl.112). Kostja esindaja vandeadvokaat K. A. esitatud kirjaliku seisukoha kohaselt ei nähtu hageja avaldusest, kuidas on kujunenud hageja poolt viidatud kulutused transpordile ning nende kulutuste seos avaldusele lisatud kütusetšekkidega. Kostja poolt tuvastatult on avaldusele lisatud kuus kütusetšekki kokku summas 1753 krooni. Nendest tšekkidest osa on esitatud perioodi kohta, mil kostjale teadaolevalt ei ole toimunud kohtuistungeid (nt. tšekk summas 256 EEK (14.02.2009.a.), tšekk summas 137 EEK (10.07.2009.a.). Samuti ei ole põhjendatud kütusetšekk summas 696 EEK, mille kohaselt on ostetud 06.07.2010.a. kütust 40 liitrit. Kuivõrd hageja elukohaks on V. vald, siis ei ole Põlvasse kohtusse mineku kütusekulu kindlasti 40 liitrit. Avaldusest tulenevalt jääbki selgusetuks, kui suur on hageja väidetav reaalne kulu transpordile. Eeltoodust tulenevalt on kostja hinnangul esitatud hageja poolt avalduse lisana transpordikulusid kinnitavate tõenditena kütusetšekke, mis ei ole seotud käesoleva kohtuvaidlusega. Lihtsalt kütusetšekkide esitamisega ei saa põhjendada vajalikke ja põhjendatud transpordikulusid. Kostjale jääb ka selgusetuks, mida on hageja silmas pidanud ühes transpordikuluga esitatud konsultatsiooniga kaasnenud kuluna (kokku 1614,96 EEK), sest kulud õigusabile on eraldi välja toodud. Kostja ei nõustu C. C. OÜ-le 14.01.2010.a. L. A. poolt tasutud 400 krooni hüvitamisega, sest kohtumaterjalidest ei nähtu, et C. C. OÜ töötaja oleks esindanud M. A. käesoleva tsiviilvaidlusega seonduvalt. Samuti ei nõustu kostja 11.10.2010.a. J. J. L. A. poolt tasutud 600 krooni hüvitamisega, sest maksekorralduse selgitusest ei nähtu seos käesoleva tsiviilasjaga. Selgitus „M. A. " ei viita, et õigusteenust oleks osutatud seoses tsiviilasjaga nr. 2-06-29221. Ka I. 07.08.2010.a. tasutud 800 krooni ei saa käsitleda tsiviilasjaga nr. 2-06-29221 seonduvana, kuna vastavalt avaldusele lisatud õigusabilepingu punktile 3.1. tuleb kõik õigusteenuse osutamisega tasud maksta J. J. . I. seos õigusteenuse osutamisega jääb selgusetuks. Kohus on seisukohal, et M. A. menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. 3
§-st 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuluks on
Menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning sõidukulud on
Hageja poolt on tasutud hagi esitamisel 12.10.2006.a. riigilõivuna 1000 krooni (tl.96, II köide). Tasutud riigilõiv kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hagejat on kohtumenetluses esindanud lepinguliste esindajatena JJ. ) ja A. A. ). Menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad hageja õigusabikulud 9191,17 krooni so.587,42 eurot, lisatud kuludokumentidest nähtub J. J. ja A. A. L. ) 5900 krooni ja 25 euro, s.o. 402,08 euro tasumine (tl.95, 97,99,101,103, II köide). Lisaks on J.J. saatnud kohtule kirjaliku kinnituse (tl.120, II köide), et ta on saanud M.A. sõlmitud õigusabilepingu kohaselt tsiviilasjas nr.2-06-29221 M.A. kokku 2900 krooni, sealhulgas 1500 krooni sularahas ja ülejäänu 07.08.2010 ja 11.120.2010 tehtud ülekannetega J. J. tema isa I. arvelduskontole. Saadud 2900-st kroonist on 2011.a. veebruaris M.A. 15 eurot so. 234,69 krooni, seega on J.J. tasutud õigusabi eest 2665,31 krooni. Kohus leiab, et kulude arvamisel õigusabikulude hulka ei oma tähendust, et J. J. on makstud I. arvele. Hageja esindaja on kinnitanud, et nimetatud kulu on kantud seoses kohtumenetlusega. C. C. OÜ-le makstud 400 krooni M. A. eest ei saa õigusabikulude hulka arvata vaatamata asjaolule, et M.A. on kinnitanud ka nimetatud kulu seost kohtumenetlusega, kuna nimetatud isik ei ole olnud kohtumenetluses hageja lepinguline esindaja.
lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määruse nr 137 § 1 lg 1 sätestas, et varalise nõudega tsiviilasjas, mille hind on kuni 50 000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 25 000 krooni. Tulenevalt
Seega ei ületa hageja lepingulise esindaja kulu kehtestatud piirmäära ning kuulub kostjalt väljamõistmisele kokku summas 482,95 eurot ( 7165,31 krooni so.457,95 eurot + 25 eurot). Sõidukulu hüvitisena taotleb hageja 1614,96 krooni, s.o. 103,21 euro hüvitamist. Arvestades hageja elukoha (V. vald, T. ) kaugust P. – ca 45 km ja toimunud kohtuistungite arvu (I astme kohtus 8 istungit) leiab kohus, et sõidukulu on põhjendatud 1440 krooni ulatuses. Kohus võtab aluseks siinkohal kulumäära 2 krooni so.0,13 eurot kilomeetri kohta (8x90x2), kuna esitatud arved kütuse eest tasumise kohta ei võimalda täpselt hinnata kütusekulu, mis on kantud seoses kohtumenetlusega. 4
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Arvestades, et käesolevas asjas on kostja poolt hagejale hüvitatavad menetluskulud kindlaks määratud summas 638,89 eurot eurot, on käesolev määrus vaidlustatav. Epp Tombak Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.