← Eesti

2-11-43707/3

Obsah (4)§ 180§ 181§ 186§ 172

2-11-43707 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2011. a Põlva Tsiviilasja number 2-11-43707 Tsiviilasi H. M. xxxxxxxxxxxx: xxxxxx xxxx xx-x)

§ 180

lg 1 p 3 sätestab muu hulgas, et menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses.

§ 180

lg 4 kohaselt menetlusabi andmisel advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetlusabi andmist reguleerivaid sätteid üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti.

§ 181

lg 1 p-d 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosalisele antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ilmselt ei ole pahatahtlik.

§ 186

lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Sama paragrahvi

  1. lõike kohaselt ei arvestata taotleja majanduslikku seisundit hinnates taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata menetlusabi taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikke sõiduvahendeid, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Esitatud menetlusdokumentidest nähtub, et H. M. alates 01.09.
  2. a igakuist pensioni 244,96 eurot ja lastetoetusi 153,44 eurot. Tema ülalpidamisel on 4 alaealist last (A. , A. , K. K. V. ). Ka on Tartu Maakohtu 14.04.
  3. a määrusega (tsiviilasi nr 2-11-13224) antud H. M. riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses (õigusdokumendi koostamiseks) ja kohtus, et saada kohtult nõusolek lastele kuuluva pärandiga (korteriomandiga) tehingu tegemiseks. Kuna taotleja praegune majanduslik seisund ei ole varasema ajaga paranenud, siis saab asuda seisukohale, et ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu riigi õigusabi kulusid tasuda. 2

(3)2-11-43707 Samas sätestab RÕS § 7 lg 1 p 1, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. H. M. esitanud Põlva kohtumajale 13.10.
  1. a avalduse (tsiviilasi nr 2-11-49048) kohtult nõusoleku saamiseks alaealistele lastele kuuluva A. V. (pensionifondi osakud ja rahalised vahendid) käsutamiseks. Seega oli ta võimeline ise koostama vastavat menetlusdokumenti ning ta ei vaja riigi õigusabi sellise menetlusdokumendi koostamiseks. Ka kohtus enda õiguste kaitsmine ei saa olla H. M. ilmselt ülejõu käiv, sest tsiviilasjas nr 2-11-49048 toimub eelduslikult hagita menetlus, kus tõendeid võib koguda kohus ise ning avalduse lahendamine toimub reeglina kirjalikus menetluses. Eeltoodud asjaoludel tuleb H. M. riigi õigusabi saamiseks jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p
  2. Vastavalt

§ 172lg 7 teisele lausele jäävad avalduse rahuldamata jätmisel avaldaja menetluskulud tema enda kanda Lembit Käis kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.