§-s 218 lg 1 ettenähtud kohustuslikku kohtueelse menetluse korda, milleks on kaebuse esitamine kohtutäiturile. Kui kohus ei jäta kaebust eespoolnimetatud põhjusel läbi vaatamata, tuleb kaebus kohtutäituri hinnangul jätta rahuldamata, kuna kaebuse esitamisega kohtutäituri tegevusele ei ole võimalik lahendada aegumise küsimust.
kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel. Sundtäitmisele esitanud nõuete täitmise aegumise kohaldamist kohtutäituri poolt reguleerivad
§-d 202, 207 ja
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Täiteasja nr 170/2001/28 täitetoimikust nähtuvalt on P. S. M. suhtes täitemenetlus alustatud Põlva Maakohtu Täitevosakonnas 02.11.2000.a. Põlva Maakohtu 10.10.2000.a otsuse nr 2268 alusel võlgnevuse 73 102,55 krooni nõudes AS Eesti Maapank (pankrotis) kasuks. Kohtuotsus on jõustunud 24.10.2000.a. Võlgnikule on 09.11.2000.a väljastatud täitekutse. AS Eesti Maapank (pankrotis) nõude tagatiseks oli panditud xxxx xxxxxx kuuluv korter asukohaga xxxxxxxxx x-xx Põlva. 01.02.2001.a arestis Põlva Maakohtu täitevosakonna kohtutäitur Aive Kolsar korteri. Seoses tsiviiltäitereformiga on täitetoimik antud üle kohtutäitur Aive Kolsar menetlusse 09.03.2001.a. 26.03.2001.a on väljastatud võlgnikule täitekutse. 04.03.2022.a. toimus xxxx xxxxxx korteri enampakkumine. Ajavahemikul 13.03.2002 - 01.11.2002.a toimus enampakkumise vaidemenetlus. Enampakkumine tühistati ning enampakkumise tulemist nõuet ei rahuldatud. 26.11.2002.a teavitas sissenõudja AS Eesti Maapank (pankrotis) kohtutäiturit, et võla katteks on laekunud 35 000 krooni ning nõude jääk seisuga 26.11.2002.a on 17 231.75 krooni. 30.12.2004.a on sissenõudja AS Eesti Maapank (pankrotis) teavitanud nõude loovutamisest ning uueks sissenõudjaks on O. T. I. (registrikood xxxxxxxx). 11.01.2005.a on sissenõudja O. T. I. edastanud teatise nõude omandamise ja sissenõudja asendamise kohta.05.08.2009.a omandas nõude OÜ xxxxxxx. 05.08.2011.a arestis kohtutäitur Aive Kolsar võlgniku pangakontod. 3
sätted, mille kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kaebuse kohtutäiturile.
lg 1 teises lauses sätestatu kohaselt ei saa kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata. Küll aga ei nõustu kohus kohtutäituri seisukohaga, et P. S. M. poleks antud juhul kohtueelse menetluse korda järginud. Avaldaja esitas 26.08.2011.a taotluse aegumise kohaldamiseks ning täitemenetluse lõpetamiseks, mille kohtutäitur oma 31.08.2011.a. kirjaga jättis rahuldamata. Kohtu hinnangul on avaldaja 02.09.2011.a esitatud taotluse näol sisuliselt tegemist juba kaebusega kohtutäituri tegevuse peale, kuigi see pole kaebusena pealkirjastatud. Avaldaja on selgesõnaliselt väljendanud oma mittenõustumist kohtutäituri seisukohtadega ning taotlenud veelkordselt aegumise kohaldamist ning täitemenetluse lõpetamist. Avaldaja on muuhulgas viidanud ka TsMS § 218 lg 1 sätetele, mis samuti viitab tema soovile kohtutäituri tegevust vaidlustada. Vastuseks avaldaja viimasele pöördumisele on kohtutäitur teatanud, et jääb oma varasema seisukoha juurde. Sisuliselt on tegemist kohtutäituri otsustusega jätta avaldaja kaebus rahuldamata. Asjaolu, et kohtutäitur ei ole ühtegi oma otsustust vormistanud kohtutäituri otsusena, ei saa kohtu arvates iseenesest takistada avaldajal kohtusse pöördumist. Oluline on asjas see, et avaldaja on pöördunud kohtutäituri poole taotlusega lahendada teatav täitemenetluse küsimus, kohtutäitur on selle avalduse läbi vaadanud ja teinud sisulise otsustuse avaldaja taotlus jätta rahuldamata. Eeltoodu võimaldab asuda seisukohale, et avaldaja on läbinud
Kohtu arvates on avaldaja teinud kõik endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Seetõttu kohus leiab, et puudub alus P. S. M. avaldust jätta TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata põhjusel, et läbimata on kohustuslik kohtueelse menetluse kord. Kohus nõustub kohtutäituri poolt kohtule avaldatud seisukohaga, et avaldaja poolt tõstatatud küsimus täiteasjas nr 170/2001/28 toimuva täitemenetluse lõpetamisest otsuse täitmise aegumise tõttu on sisuliselt materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel. Avaldaja kui puudutatud isikud on õigesti olnud seisukohal, et nõude aegumise üle otsustamisel tuleb lähtuda TsÜS ja VÕSRakS vastavatest sätetest. Seda ei saa aga teha täitemenetluse raames või kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebust läbi vaadates. Erinevalt kriminaalmenetluses rahalise või varalise karistuse või väärteomenetluses rahatrahvi või süüteomenetlustes muude avalik-õiguslike nõuete osas toimuvast täitemenetlustest ei kuulu tsiviilõigusliku nõude täitmise aegumise üle otsustamine kohtutäituri pädevusse. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et sellise nõude täitmise aegumisele tuginemiseks peab võlgnik esitama
lg-s 1 on sätestatud lahtine loetelu alustest, millega võlgnik võib põhjendada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mistõttu on võimalikud ka selles sättes nimetamata alused.
Kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldatakse, on sellekohane kohtulahend
Eeltoodu alusel kohus leiab, et avaldaja esitatud kaebus kohtutäituri tegevuse peale ei ole kohane õiguskaitsevahend, kuna sellega ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada. Seetõttu kohus leiab, et P. S. M. avaldus tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt kohus võib jätta avalduse läbi vaatamata, kui sellega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tulenevalt TsMS §-st 477 lg 1 kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest, mis reguleerivad hagi läbivaatamata jätmist. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotamist hagita menetluses reguleerib TsMS § 172, kuid viimases puuduvad sätted menetluskulude jaotamise kohta juhul, kui hagita menetluses jäetakse avaldus läbi vaatamata. Tuginedes TsMS §-le 477 lg 1 saab kohtu arvates käesoleval juhul juhinduda ka TsMS § 168 sätetest, mis reguleerivad menetluskulude jaotust hagimenetluses, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohtu arvates ei esine käesoleval juhul TsMS §-s 168 lg 3-5 märgitud asjaolusid, mistõttu kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võivad puudutatud isikud nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumist. Menetluskuludeks käesolevas asjas on ilmselt eelkõige avaldaja poolt avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63,91 eurot. Kohus juhib siinkohal avaldaja tähelepanu TsMS §-le 150 lg 1 p 3, mille kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud samas loetletud juhtudel. Kohtu arvates ei esine käesoleval juhul TsMS §-s 150 lg 1 p 3 loetletud riigilõivu tagastamist välistavaid asjaolusid. Avaldaja soovil saab tasutud riigilõivu peale käesoleva määruse jõustumist tagastada. Selleks tuleb avaldajal kohtule esitada riigilõivu tagastamise avaldus, milles kindlasti ära näidata konto number, kuhu tagastatav riigilõiv kanda. Kohtunik Rita Kulberg 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.