§-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 10. detsembriks 2010.a. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 22.11.2010.a. 09.12.2010.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses tunnistas kostja hagi osaliselt. 21.04.2011.a esitati kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu. Lepingus taotlesid pooled kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist sel alusel. Sõlmitud kompromissis on pooled toonud välja nende jaoks olulised asjaolud, mis on olnud kompromissi sõlmimise aluseks ja avaldanud kohtule muid selle kohtuasjaga seotud olulisi asjaolusid. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
lg 2 näeb ette, et pooled võivad asja lõpetada kompromissiga.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega 2 ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada. Pooled on sõlminud kostja kohustuste täitmiseks kompromissilepingu. Sõlmitud kompromissis on pooled toonud välja need olulised asjaolud, mida arvesse võttes on nad kompromissi sõlmimiseni jõudnud. Neid asjaolusid kohus kompromissi kinnitavas määrus ei esita, kuna need asjaolud ei moodusta kompromissi kui täitedokumendi sisu. Kompromiss, mis kehtib täitedokumendina, ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja vastavalt
Pooled on kompromissis avaldanud, et nad on teadlikud, et kompromiss kehtib täitedokumendina. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et nad teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest
järgi.
näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud ja taotlenud kohtult menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamist ühe päevani. Kohus leiab, et vastavalt
lg-le 4 on võimalik taotlus rahuldada ja poolte kokkuleppel tuleb määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Pooled on kompromissi p.8 leppinud kokku mitte avaldada käesoleva kompromissi tingimusi kolmandatele isikutele ilma teise poole nõusolekuta. Selle kokkuleppe kohta märgib kohus, et see kokkulepe on siduv pooltele endile ja kohtulahend avalikustatakse kohtu poolt vastavalt
§-le 462. Menetluskulude jaotus:
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromisslepingus kokku leppinud menetluskulude teistsugust jaotust, seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Pooled taotlesid hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist hagejale pooles osas.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Asja materjalidest nähtuvalt tasus hageja 24.10.2010.a maksekorraldusega nr 245 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumber 2900072699 (selgitus „Txxxx Kxxx, hagi RL 1200.-“) riigilõivu 1200 krooni (tl 46). Kohus leiab, et hagejale tuleb vastavalt esitatud taotlusele tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 600 krooni, millele vastab 38,35 eurot. Kohus lähtub määruse tegemisel
Kohtunik Ü. Raag 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.