N. hagi V. N. vastu elatise nõudmiseks menetlusse võtmisest ja tagastada avaldus selle esitajale. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja S. N. kanda.
lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses 2-10-52910 määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1. Kohus jättis S. N. hagiavalduse 28.10.2010.a määrusega käiguta ja andis tähtaja avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 7 päeva alates nimetatud määruse kättesaamisest. Kohus tõi määruses välja hagiavalduses esinevad järgmised puudused: • Hagiavalduses esitatud nõue ei ole selge tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 363 lg 1 p 1 kohaselt. Nimelt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Eeltoodu põhjal tuleb hagejal hagiavalduses välja tuua konkreetne kuupäev ja summa, millisest ajast alates ning mis summas hageja kostjalt elatise väljamõistmist soovib. • Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 363 lg 1 p 2 kohaselt ei ole selged hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Lisaks avalduses esitatule, palub kohus märkida, kas pooled on elatusraha maksmise osas püüdnud jõuda kohtuvälisele kokkuleppele ning millistel põhjustel kostja elatise maksmisest keeldub. Samuti tuleb hagejal välja tuua teise lapsevanema majandusliku seisundi kirjeldus, sest PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. • Hagiavalduses ei ole märgitud hagihinda (
lg 1 p 5).
lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. •
lg 1 p 3 sätestatult lisatakse hagiavaldusele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kuna PKS § 97 p 2 sätestatult on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, tuleb hagejal lisada avaldusele ka õppeasutuse tõend koolis õppimise ning eeldatava kooli lõpetamise aja kohta. Hageja on puuduste kõrvaldamise määruse väljastusteate alusel ema I. N.kaudu edasiandmisega
) § 168 lõikest 1 tuleb menetluskulud jätta hageja kanda Maili Tartu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.