lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt võib võlgnik maksekäsu peale esitada määruskaebuse juhul kui maksettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet. Kaebaja kinnitab, et talle ei ole makseettepanekut isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud ning ta ei ole kunagi selle vastuvõtmisest pahatahtlikult keeldunud. Kaebaja sai maksekäsust esmakordselt teada alles 01.10.2010. a.
lg 3 kohaselt võib kohus peatada täitemenetluse ning lg 4 alusel tühistada maksekäsu. Kaebaja pidas võlausaldajaga enne maksekäsu kättesaamist läbirääkimisi mille tulemusena sõlmisid pooled kaebaja võla tasumise kohta maksegraafiku. Kokkulepe sõlmiti 04.10.2010. a ning selle tingimused erinevad oluliselt maksekäsus toodud võlast (võlausaldaja loobus kõrvalnõuetest). Käesoleval juhul on Pärnu Maakohus rikkunud määruse tegemisel menetlusnormi selliselt, et kaebajale ei ole makseettepanekut seaduses sätestatud korras kätte toimetatud, sellest tulenevalt ei olnud kaebajal võimalik sellele vastuväiteid esitada, millele järgnes omakorda maksekäsu tegemine mille tagajärjena on kaebaja arveldusarved arestitud. Juhindudes ülaltoodust ning
kohtumäärus ts asjas 2-09-
lg 2 kohaselt võib võlgniku määruskaebus tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu 2 2-09-48494 kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu.
lg 4 sätestab, et kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab ta määrusega maksekäsu. See ei piira avaldaja õigust esitada nõuet hagimenetluses.
lg 1 kohaselt menetlusdokumendi võib kätte toimetada ka kohtutäituri, kohtukordniku või vastavalt kohtu kodukorrale selleks pädeva muu kohtuametniku või politseiasutuse või muu riigiasutuse või kohaliku omavalituse või tema asutuse vahendusel, samuti muu isiku vahendusel, kellele kohus teeb kättetoimetamise ülesandeks kokkuleppel. Menetlusosaline, kelle esitatud menetlusdokument tuleb kätte toimetada või kelle huvides on muu menetlusdokumendi kättetoimetamine, võib taotleda kohtult dokumendi kohtutäituri vahendusel kättetoimetamist. Sama paragrahvi 5.lõike järgi kättetoimetamise kohta koostatakse kättetoimetamisteatis, millel peavad olema märgitud käesoleva seadustiku § 313 lõikes 3 nimetatud andmed. Kättetoimetamisteatis tagastatakse pärast kättetoimetamist viivitamata kohtule. Justiitsminister võib kehtestada kättetoimetamisteatise vormi.
kohaselt kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Dokument jäetakse sel juhul saaja elu- või äriruumi või pannakse saaja postkasti. Ruumi ja postkasti puudumisel tagastatakse dokument kohtule. Võlgniku väitel ei ole ta kunagi makseettepaneku vastuvõtmisest pahatahtlikult keeldunud ning kohtule ei ole vastupidist tõendatud. Ülalmärgitud asjaolu on
Käesoleval juhul ei olnud makseettepanek toimetatud võlgnikule isiklikult allkirja vastu. Võlgnik ei teadnud tema vastu alustatud menetlusest ega vajadusest õigeaegselt vastuväidet esitada. Eeltoodu alusel tühistab maakohus Pärnu Maakohtu kohtunikuabi 10.08.2010 kohtumääruse. 10. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist. Reena Undrest kohtunik 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.