← Eesti

2-10-51222/3

Obsah (9)§ 415§ 416§ 407§ 367§ 468§ 173§ 162§ 1741§ 143

Tsiviilasi nr 2-10-51222 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2010.a Jõgeva kohtumaja Tsiviil

§ 415, § 422).

Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (

§ 416lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Lindorff Eesti AS esitas 18.10.2010.a kohtule hagiavalduse Jxxx Mxxxxxx vastu võlgnevuse 29 938,72 krooni ja viivise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt

§-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 07. detsembriks 2010.a. Seejuures hoiatati kostjat

§ 407võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral.

Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 12.11.2010.a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. KOHTU SEISUKOHT Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik, vastavalt

§ 407lg 1, teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

Hageja on sellise otsuse tegemist taotlenud. Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud. Hageja võlanõue tuleneb Danske Bank A/S Eesti filiaali (endine AS Sampo Pank) ja kostja vahel 10.11.2005.a sõlmitud limiidilepingust nr 484JM20511861, mille alusel koshustus pank võimaldama kostjale limiidi kasutamist summas 25 000 krooni intressimääraga 19% aastas ning kostja kohustus igakuiselt tasuma kuumakseid ning limiidi summa täies osas tagastama hiljemalt 19.11.2009.a. Kostja rikkus maksekohustust ning pank lõpetas lepingu ennetähtaegselt. VÕS § 164 alusel loovutas pank 28.07.2009.a nõuete loovutamise lepinguga nr NL-240709LI nõude kostja vastu hagejale. Poolte vahel on tarbijakrediidilepingust tulenev võlasuhe. 2

(3)Võlaõigusseaduse § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist; kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud viivisemäära. Lepingujärgseks viivisemääraks on 19% võlgnetavalt summalt aastas ehk 0,052% päevas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivud kokku summas 5750 krooni ning postikulu summas 60 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja makseettepaneku kättetoimetamise eest tasutud kohtutäituritasu väljamõistmist kostjalt summas 420 krooni. Pärnu Maakohtu 31.10.2010.a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-58875 on nimetatud kohtutäituritasu hagejale osaliselt tagastatud, summas 180 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtutäituritasu summas 240 krooni.

§ 143p 41 sätestatud menetluskulud on 28 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista riigi tuludesse. Kohtunik Ü.Raag 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.