1 ja 3, 174’ lg. 3, 177 lg. 2, 138 lg. 2, 144 p. 7, 483 lg. 6 taotleb hageja võlgnevuse 27 672,07 krooni, s.h. tagastamata laen 20 453, 90 krooni, intressid 5024,42 krooni ja viivis 2193,75 krooni, väljamõistmist kostjalt. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest, alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. Hageja taotleb kostjalt ka menetluskuludena riigilõivu summas 5750 krooni väljamõistmist. KOSTJA SEISUKOHT Kostja oma kirjalikus vastuses võttis hagi õigeks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada ilma kohtuistungit pidamata, kuna kostja on eelmenetluses hagi õigeks võtnud.
järgi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 8 lg. 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb viivise väljamõistmist kostjalt protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kohus leiab, et viivise väljamõistmine kostjalt seadusejärgses määras on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud
lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt
lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral Kromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud. Hagiavalduses esitatud kohtukulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 5750 krooni /tl 19/. Vastavalt
§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on maksekäsu avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 5750 krooni. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kostjalt.
järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada Kromissiga. Kohus kinnitab Kromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kromissi kinnitamise määruses märgitakse Kromissi tingimused. lk 4 Kohtunik: Külli Mõlder
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.