) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Lepingu punktide 4.3, 5.2 ja 15.1.2 kohaselt kohustus kostja tagama maksepäeval piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol, et tasuda kohustusliku tagasimakse summa ja intressimaksed. Kostjapoolne Lepingu rikkumine seisneb tasumata laenumaksetes.
lg 1 p 4 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral lepingu üles öelda.
lg 1 p-st 1 ja 2 tulenevalt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud või kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi.
lg 2 järgi, kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Hageja on ära toonud asjaolu, et kostja jäi graafikujärgsete maksete tasumisega võlgnevusse ning võlgnevust ei likvideeritud ka pärast korduvaid teateid. Sellest tulenevalt tekkis hagejal olukord, kus ta oli sunnitud kasutama õiguskaitsevahendeid ning ütlema lepingu üles. Hageja saatis kostjale 05.08.2009.a Lepingu erakorralise ülesütlemise teate, milles andis talle enne Lepingu ülesütlemist
võlgnevuste likvideerimiseks. Hageja on arvamusel, et nimetatud tähtaeg on mõistliku pikkusega, võimaldamaks kostjal oma võlgnevused kustutada.
Lepingu järgseks intressimääraks lepiti kokku 22% aastas ja kostja kohustus tasuma intressimakseid iga kuu 17. kuupäeval. Hageja arvestas intressi kasutatud krediidi summalt kuni lepingu ülesütlemiseni.
lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 annavad hagejale õiguse taotleda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist.
lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
§-st 82 lg 1; §-st 94 lg 1; §-st 100; §-st 101 lg 1 p 4, §-st 196 lg 2, §-st 396, §-st 397 lg 1, §-st 399 lg 1, §-st 415 lg 1 ning TsMS §-st 133 lg 1, §-st 139 lg 3,§ 172 lg 9 ja § 367 palub hageja: 1) välja mõista M. L. AS SEB Pank kasuks võlgnevus kokku 54 935,85 Eesti krooni, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 39 403,79 Eesti krooni, intressi võlgnevusest summas 5 303,29 Eesti krooni ja viivise võlgnevusest summas 10 228,77 Eesti krooni (14.10.2010.a. seisuga); 2) välja mõista M. L. AS SEB Pank kasuks viivis alates 15.10.2010.a. 22% aastas põhinõudelt (summas 39 403,79 EEK) kuni põhinõude rahuldamiseni täies ulatuses; 3) välja mõista M. L. AS SEB Pank kasuks maksekäsu kiirmenetluse käigus tasutud riigilõiv summas 1 182,86 Eesti krooni. Hageja palub kohtukulud (riigilõiv) jätta kostja kanda. Hageja 06.12.2010.a arvamuses kostja vastusele märgib, et 19.12.2008.a. sõlmisid AS SEB Pank (edaspidi nimetatud ka hageja) ja M. L. (edaspidi nimetatud ka kostja) soovilaenu lepingu nr. L080042353 (edaspidi ka Leping), millega hageja väljastas kostjale laenu summas 40 000 Eesti krooni tagastamise lõpptähtajaga 17.12.2012.a. Lepingu alusel antud laenu kasutamise sihtotstarve oli Püsimaksega krediitkaardi lepingu nr A010013080 refinantseerimine. 18.12.2001.a. sõlmisid hageja ja kostja Püsimaksega krediitkaardi lepingu nr A010013080 3 (edaspidi ka krediitkaardi leping), millega hageja väljastas kostja kasutusse Püsimaksega Krediitkaardi krediidilimiidiga 40 000 Eesti krooni. Kostja ei täitnud krediitkaardi lepingus kokkulepitud krediidi tagastamise ja intresside ning viivise tasumise kohustust nõuetekohaselt, millest tulenevalt soovis hageja krediitkaardi lepingu lõpetada. Enne krediitkaardi lepingu lõpetamist 21.12.2008.a. saatis AS SEB Pank kostjale kahel korral teate võlgnevuse kohta, paludes võlgnevus tasuda. Soovilaenu lepingu nr. L080042353 sõlmimisega andis hageja kostjale võimaluse hageja ees tekkinud võlg refinantseerida ja maksta osaliste maksetena vastavalt Lepingus kokkulepitud maksegraafikule. 19.12.2008.a. kandis hageja kostja arvelduskontole AS SEB Pangas 40 000 Eesti krooni. Samal päeval debiteeris hageja kostja arvelduskontolt krediitkaardi lepingu alusel võlgnetava summa. Lepingu on M. L. isiklikult allkirjastanud 19.12.2008.a. Pärnus. AS SEB Pank leiab, et Lepingu sõlmimisega andis hageja kostjale võimaluse võlg mõistlikes summades igakuiste maksena AS SEB Pangale tagastada. Hageja käitus heas usus ja soovis kostjale välja pakkuda parimat lahendust, mis Lepingu allkirjastamisel sobis ka kostjale. Lepingu ütles hageja üles 25.08.2009.a. saates kostjale eelnevalt 05.08.2009.a. Lepingu erakorralise ülesütlemise teate kostja poolt hagejale esitatud aadressil (koopia 05.08.2009.a. saadetud võlgnevuse tasumise nõudest oli lisatud 14.10.2010.a. esitatud hagiavaldusele). Nimetatud kirjas on hageja teavitanud kostjat võlgnevuse suurusest ja pakkunud võlgnevuse tasumise osas läbirääkimiste võimalusi lootes, et kostja võtab hagejaga ühendust ja asi suudetakse lahendada kohtuväliselt. Lepingu punkti 17.1 b) kohaselt kohustus kostja teatama hagejale viivitamatult kirjalikult oma elukoha- ja postiaadressi muudatustest. Kuna kostja seda teinud ei ole, siis puudus hagejal võimalus kostjaga täiendavalt kontakti saada. Hageja on seisukohal, et tõenäoliselt ei ole võimalik lahendada antud asja kompromissiga, kuna kostja ei ole näidanud üles huvi oma võlgnevus tasuda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Hageja ja kostja vahel sõlmitud Lepingu on hageja üles ütelnud 25.08.2009.a. Seega hageja leiab, et asi ei ole aegunud ning nõudel on õiguslik alus. Hageja palub jätkuvalt hagi rahuldada. Hageja 02.05.2011.a. avalduses kohtule märgib, et AS SEB Panga ja M. L. vahel 19.12.2008.a. sõlmitud soovilaenu leping nr. L080042353 on üles öeldud 21.08.2009.a. nagu kostjale 05.08.2009.a. saadetud kirjas öeldud. Hagiavaldusse märgitud laenulepingu lõppemise kuupäev 25.08.2009.a. oli tehnilistest probleemidest tulenevalt kostja tööprogrammi sattunud ekslik kuupäev. Praeguseks on see kuupäev parandatud ja tehtud uus viivise ja intressi arvestus. Kostja võlgnevus
lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja 14. oktoobri 2010.a. seisuga oli kokku 54 950,80 Eesti krooni/ 3 512,00 eurot, millest põhiosa võlgnevus on summas 39 403,79 Eesti krooni/ 2 518,36 eurot, intressi võlgnevus summas 5 206,88 Eesti krooni/ 332,78 eurot ja viivise võlgnevus summas 10 340,13 Eesti krooni/ 660,85 eurot ning viivise arvestatuna võla põhiosalt, s.o 2518.36 €, alates 15.11.2010..a määraga 22 % aastas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Maili Tartu Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.