Tsiviilasi nr 2-12-46158 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 07. mai 2013.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja n

§ 415, § 422).

Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (

§ 416lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Exx Rxxxx esitas 12.11.

1. a kohtule hagiavalduse Axxx Jxxxxx vastu võla summas 1000 euro nõudes. Hageja taotles tema vabastamist riigilõivu tasumisest. Kohus võttis 10.01.
2. a määrusega hagi menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama hiljemalt 04.02.
3. a. Kohus vabastas hageja riigilõivu tasumisest hagi esitamisel (määrus 20.12.2012 tl.17-18). Kostja hagile vastanud ei ole. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 17.04.
4. a kohustades pooli kohtusse ilmuma. 08.04.
5. a esitas hageja kohtule taotluse tema kasuks keelumärke seadmiseks kostja kaasomandi osale korteriomandist, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hageja teatel on keelumärke seadmine vajalik nõude täitmise tagamiseks tulevikus. Hageja taotles tema vabastamist riigilõivu tasumisest taotluse esitamisel. 10.04.
6. a määrusega (tl 35-37) jättis kohus hagi tagamise taotluse rahuldamata. 16.04.2013 esitas hageja kohtule taotluse (tl 38-40) asja arutamiseks tema osavõtuta, kuna rahaliste vahendite puudumisel ei ole tal võimalik kohtusse ilmuda. Taotluses jääb hageja hagi juurde ning palub kostja mitteilmumisel teha tagaseljaotsus. Kostja on kutse kohtuistungile isiklikult kätte saanud 04.04.2013 (tl 27). Kostja kohtuistungile ei ilmunud, samuti ei teavitanud kohut mitteilmumise põhjustest. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik, vastavalt

§ 407lg 1, teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on pooltele teatanud, et hagi menetletakse kohtu äranägemise kohaselt lihtmenetluses, s.h, et kohus teeb kohtuotsuse määratud ajaks kohtuistungit pidamata, kui pooled ei soovi olla ärakuulatud (tl.1). Pooled on sellega nõustunud. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud. 2

§ 407

lg 1 järgi kui kostja ei ole tähtaegselt vastanud, loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõude aluseks on VÕS § 396 lg.1, mis sätestab: laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg.1, lg.2 sätestavad pooltele võimaluse leppida kokku intressi maksmises. VÕS § 113 lg.1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 76 lg.1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg.1 sätestab: kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesoleval juhtumil on poolte vahel kokku lepitud võla (laenu) tasumise tähtaeg 2 kuud. Kostja ei ole võlga tasunud kokkulepitud tähtaja jooksul ja hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ja õiguskaitsevahendite rakendamisena viivise maksmist. Samas on hageja esitanud nõude välja mõista kostjalt 1000 eurot ja viivisenõuet ei ole hageja hagis esitanud ega arvutanud.

§ 439

järgi kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seetõttu ei saa kohus kostjalt viivist välja mõista. Hagi tuleb rahuldada summas 1000 eurot. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Tartu Maakohtu 20.12.2012 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse ja vabastas ta riigilõivu tasumisest.

§ 190

lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Hageja sai täielikult menetlusabi riigilõivu tasumiseks ja ta vabastati riigilõivu summas 175 eurot tasumisest (tl.17-18). Kuna kohus rahuldas esitatud hagi täielikult, tuleb kostjalt riigi tuludesse välja mõista riigilõiv, mille tasumisest hageja menetlusabi korras vabastati, s.o 175 eurot. Menetluskulude väljamõistmine Eesti Vabariigi kasuks toimub

§ 179lg.1, lg.4, lg.5, lg.9 sätete alusel.

Kohus määrab menetluskulude tasumiseks

§ 179

lg.-s 5 ettenähtust pikema tähtaja ja määrab, et kostjal tuleb menetluskulu riigi tuludesse tasuda 60 päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest. Tasumisega viivitamisel tuleb tasuda viivist. 3

§ 174lg 1,3). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ü.Raag 4