Tsiviilasi nr 2-12-45631 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-12-45631 Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 18.jaanuar 2013 kell 15.00 Pärnu kohtumaja kantselei kaudu V.B.’i hagi L.B. vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V.B. (isikukood x, elukoht x ) Kohtuistung 15.jaanuar 2013 Istungil osalesid V.B. Kostja: L.B. (isikukood x, elukoht x) RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Lahutada V.B.’i (ik x, Eesti Vabariigi kodanik) ja L.B. (ik x, Eesti Vabariigi kodanik) abielu, mis registreeriti xx xx xxxx.a ENSV Pärnu Linna Perekonnaseisuaktide büroos ning mille kohta abieluaktide registreerimise raamatusse tehti kanne nr xxx.
- Menetluskulud jäävad kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 07.11.2012 V.B. esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse L.B. vastu abielu lahutamiseks. Poolte abielu sõlmiti xx xx xxxx Pärnus. Iseloomude sobimatuse tõttu tekkisid tülid ja kostja lahkus perekonna juurest, sõites välismaale tööle. Abielulised suhted lõppesid 2006.a augustis, nii hagejal kui kostjal on uus elukaaslane ning hageja ei pea leppimist ja abieluliste suhete taastamist kostjaga enam võimalikuks. Abielust xx xx xxxx sündinud tütar on täisealine. Kuna kostjal puudub Eestis kehtiv elukoha registreering, tuleb abielu lahutada kohtus. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jagada pooleks. KOSTJA VASTUS 21.12.2012 kirjalikus vastuses kostja on lahutusega nõus, kui hageja võtab kõik kohtukulud enda kanda. Kostja märgib, et 2006 või 2007.a käisid abikaasad koos Pärnu perekonnaseisuosakonnas, kuid siis ei olnud V.B. nõus lahutama. 2-12-45631 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Kohus, tutvunud esitatud kirjalike seisukohtadega ning kuulanud hageja kohtuistungil ära, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
- Poolte abielu sõlmiti Eestis, kuid käesoleval ajal kostja elab x ning rahvastikuregistris tal kehtiv Eesti elukoht puudub. Kuna mõlema abikaasad on käesoleval ajal Eesti Vabariigi kodanikud ja hageja elukoht on Eestis, allub hagi rahvusvahelise kohtualluvuse reeglite kohaselt Eesti Vabariigi kohtule. Kostja ei ela Eestis ning pooltel ühiseid alaealisi lapsi ei ole, mistõttu lahendatakse hagi hageja elukoha järgi Pärnu Maakohtus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 2, § 102 lg 2 p 1 ja 3, lg 3). Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (RÕS) § 60 lg 1 ja § 57 lg 2 alusel kohus kohaldab käesolevas abielulahutuse asjas Eesti Vabariigi õigust.
- Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 2 alusel tuleb V.B.i ja L.B. abielu lahutada kohtus, sest kostja ei ela Eesti Vabariigis ning seetõttu perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Tulenevalt PKS § 67 lg-st 1 kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi (PKS § 67 lg 2).
- Hageja ja kostja abielulised suhted ja kooselu lõppesid 2006.a augustis. Kostja ei ole sellele hageja väitele vastu vaielnud, vaid on kinnitanud, et juba 2006 või 2007.a soovis tema abielu lahutada perekonnaseisuosakonnas. Hageja abielusuhete taastamist ja abielu jätkamist võimalikuks ei pea, samuti on kostja avaldanud nõusolekut abielu lahutamiseks. Eeltoodu alusel ja võttes arvesse, et rohkem kui 6 aastat elavad abikaasad lahus, hageja väidetel on kummalgi uus elukaaslane ning kumbki pool ei ole avaldanud valmisolekut leppida ja abielu taastada, on kohus veendunud, et hageja ja kostja abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kohus rahuldab hagi ja lahutab V.B.i ja L.B. abielu.
- TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 2