Rahuldada Korteriühistu Saurus hagi S.S.’i ja A.S.’i vastu.
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu seisukoht ja põhejndused Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud, kostja S. S.’ile on mõlema kostja hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 21.11.2012.a ja kostjad ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Hageja nõue on esitatud seisuga 07.11.2012.a sissenõutavaks muutunud haldustasu ja kommunaalteenuste võla ning viivise võla nõudes. Nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel. Pärnus, Niidu tn 7 asuva korter nr 18 ½ mõttelises osas kaasomanikena ei ole kostjad täitnud oma kohustust tasuda korteri majandamiskulude eest ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 kohaselt on ühistu otsused elamu majandamiskulude küsimustes ühistuliikme jaoks kohustuslikud. Hagejal on õigus nõuda KÜS § 7 lg 4 ja VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist (sh
367 alusel kuni põhinõude täitmiseni lisanduvat viivist). Asjaõigusseaduse § 75 lg 1 kohaselt kannavad kaasomanikud vastavalt neile kuuluvate osade suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seega tuleb kummaltki kostjalt vastavalt temale kuuluva ½ mõttelise osa suurusele välja mõista pool hageja nõudest: põhivõlast 1493.04 € ja viivisest 500.40 €, kokku kummaltki kostjalt 1993.44 eurot. Hageja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist ja menetluskulude jätmist kostja kanda. Samuti on hageja esitanud 17.12.2012 kohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi palub kostjatelt välja mõista riigilõivu 325 eurot ning õigusabi kulude katteks 150 eurot. Menetluskulud Vastavalt
lg.1 kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.
lg 1 kohaselt, kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Tuginedes
, § 174’ ja § 175 lg.1 alusel on põhjendatud kummaltki kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 237.50 €, so kokku 475 eurot, millest vältimatu kohtukulu moodustab hagilt tasutud riigilõiv 325 € ja vajaliku menetluskuluna õigusabikulud summas 150 €, mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr. 137 kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalsete piirmäärade. Tulenevalt
.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist
juhul, kui asja menetlus taastatakse.
1, 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Ivika Sillaots Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.