kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale laenu.
lg 1 alusel kohustub laenusaaja laenu tagasi maksma, sealjuures tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele (
Vastavalt sõlmitud lepingule nr 0901138/15kt ning kokkuleppele nr 2 on pooled kokku leppinud laenu kasutamise tingimustes, intresside ja muude laenuga seotud maksete teostamise tingimustes, laenu tagastamise tähtajas ning muudes lepinguga seotud poolte käitumist reguleerivates tingimustes. Nimetatud tingimused on kehtivad ja seega lepingu poolte jaoks siduvad.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Lepingulises suhtes ei saa eeldada, et 2 2-12-44398 lepingu üks pool peaks aktsepteerima tema lepinguliste õiguste rikkumist. Eeltoodust tulenevalt võib hageja kostjalt
lg 1 alusel kostjapoolsete kohustuste rikkumise korral muu hulgas nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 ning üldtingimuste p 6.1.1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hageja hoiatas 29.12.2011 saadetud teatega kostjaid lepingu ülesütlemise ohust juhul, kui kostjad ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjatele võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostjad lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks koostöö jätkumist ning lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokkulepitud tingimustel. Hageja ütles 01.02.2012 krediidisaajale saadetud ülesütlemisavaldusega ja käendajale saadetud nõudekirjaga lepingu üles ning nõudis kostjatelt 6 460,18 euro tasumist, millest 4 655,66 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 1 615,97 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 108,63 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu, 1,01 eurot viivis ja 78,91 eurot tasumata lepingu sõlmimise tasu.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 6.3 kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise ja täitma muud kohustused. Seega nõuab hageja kostjatelt kokkuleppe nr 2, käenduslepingu ja
MS § 367 alusel solidaarselt lepinguliste kohustuste täitmist, kusjuures kostjate lepinguliste kohustustena käsitleb hageja kostjate kohustust tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intress, võla sissenõudmisega seotud kulu, lepingu sõlmimise tasu ja viivis. 2.2.
lg-s 5 on sätestatud, et võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult viivitusega seotud mõistlikke võla sissenõudmisega seotud kulusid ning nende hüvitamine toimub viivise maksmisest sõltumatult. Üldtingimuste p 7.5 sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Võla 3 2-12-44398 sissenõudmisega seotud kulud on ka hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel. Krediidisaajale, käendajatele ja teistele lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale (koopia lisatud). Hageja majandustegevuse lahutamatuks osaks ei ole laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumisel tekkivate kulutuste tegemine, need on hageja jaoks ettenägematud. Hageja tavapärases majandustegevuses on laenu ülalpidamise kulu seotud laenu väljaandmiseks vajaliku ressursi ja laenu halduse kuluga, mille katteallikaks on intress. Lepingu rikkumise juhuks kokku lepitud viivise eesmärgiks on soodustada lepingu kohast täitmist ning kindlasti on viivisel ka preventiivne eesmärk – nimelt hoida ära lepingu rikkumine. Seega ei ole võla sissenõudmisega seotud kulud kaetavad intressi ja viivisega, kuna need ei sisalda hüvitist hageja poolt võla sissenõudmiseks tehtavatele täiendavatele pingutustele. Tuleb rõhutada, et võla sissenõudmisega seotud kulu tekkimine ei ole seotud laenulepingu eesmärgiga, vaid vajadusega laenumaksete mittetasumisega seotud lepingu rikkumisest tingitud täiendavate kulutuste hüvitamine, selleks et taastada olukord, milles oleks hageja juhul, kui kohustusi ei oleks kostjate poolt rikutud. Hageja oli sunnitud nimetatud kulusid tegema oma nõudeõiguse maksmapanekuks ning kulud on olnud vajalikud, mõistlikud ja põhjendatud. Kulutuste tegemise õiguse näeb seadusandja ette lepingu rikkumise tagajärgede kehtestamiseks ning need on seotud ainult antud konkreetsete kostjate lepingu rikkumisega. Seega saavad kostjad selliste kulude tekkimist ette näha ning peavad lepingu rikkumisel nende tekkimise ning hüvitamise kohustusega arvestama. Kostjad on jätnud kokkuleppe nr 2 ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 108,63 eurot kostjale ja käendajale 21.10.2011, 18.11.2011 ja 20.12.2011 saadetud võla sissenõudmisega seotud kirjade, 29.12.2011 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuste ja 01.02.2012 põhivõlgnikule saadetud lepingu ülesütlemisavalduse ja käendajale saadetud nõudekirja eest. Seega palub hageja üldtingimuste p-de 7.5 ja 6.3, käenduslepingu ning seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 108,63 eurot. 2.2.5. Lepingu sõlmimise tasu Kokkuleppe nr 2 kohaselt kohustus krediidisaaja tasuma hagejale 46,96 eurot lepingu sõlmimise tasu ning 27.07.2011 sõlmitud võla tasumise kokkuleppe kohaselt kohustus krediidisaaja tasuma hagejale 31,95 eurot lepingu sõlmimise tasu. Kuna kostjad ei ole hagejale lepingu sõlmimise tasu tasunud, tuleb lepingu üldtingimuste p 6.3, võla tasumise kokkuleppe p 6.3, käenduslepingu ning seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista tasumata lepingu sõlmimise tasu summas 78,91 eurot (46,96 + 31,95). 2.2.6. Viivis
lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui
§-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 30,41% võlgnetavalt summalt aastas. Viivise arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Viivise maksmise kohustusest ei vabasta ka rikkumise vabandatavus (
). 4 2-12-44398 Lepingu ülesütlemisel 01.02.2012 oli kokkuleppe nr 2 alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 1,01 eurot. Kostjad on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 4 655,66 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt, määraga 30,41% võlgnetavalt summalt aastas (viivise arvestus lisatud). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 01.11.2012 seisuga tuleb kokkuleppe nr 2, käenduslepingu ja seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 1 063,82 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 02.11.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 30,41% tagastamata krediidisummalt aastas. 2.2.7. Käendaja vastutus Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks on hageja ja käendaja sõlminud käenduslepingu (koopia lisatud). Käenduslepinguga võttis käendaja endale hageja ees vastutuse hageja ja krediidisaaja vahelisest lepingust nr 0700140/19kt ning võimalikest hageja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 8 628,05 eurot (135 000 krooni) ning käenduse tähtajaks 01.10.2019.
lg 2 alusel võib tulevikus tekkivaid kohustusi käendada juhul, kui need on piisavalt määratletud. Antud juhul on kohustused piisavalt määratletud, kuivõrd teada on, millise isiku kohustusi käendaja tagab, samuti on fikseeritud tagatava lepingu liik (krediidileping). Samale seisukohale on jõudnud ka Tartu Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-08-21691 BIGBANK AS hagis Ailar Kukk’e ja Ly Roos’i vastu. Lisaks määratlevad käendatavat kohustust ka käenduse tähtaeg ning käendaja vastutuse rahaline maksimaalmäär, mis on käenduslepingus samuti fikseeritud. Käendaja ei ole täitnud
lg-s 1 ja käenduslepingus sätestatud kohustust tasuda hagejale krediidisaaja poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad.
lg 1 alusel vastutavad käendaja ja krediidisaaja võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, kahju hüvitamise, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käendaja ei ole käenduslepingust tulenevaid kohustusi täitnud hoolimata hageja korduvatele meeldetuletustele.
§-le 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Arvestades, et haginõuded käendaja vastutuse rahalist piirmäära ei ületa, tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad nii krediidisaajalt kui ka käendajalt solidaarselt välja mõista.
lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
§-s 402 on sätestatud, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Pooled vahel puudub vaidlus selle üle, et
kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale laenu. Mis puutub võla sissenõudmise kuludesse, siis on kohus seisukohal, et majandus või kutsetegevuse korras krediiti andev ettevõte peaks suutma lepingutest tulenevad võlgnevused ka ise sisse nõuda seetõttu ei pea kohus kulude nõuet põhjendatuks.
1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingujärgne viivise määr kokkuleppe 2 järgi on 30,4185 % aastas. Hagi esitamise ajaks on võlale lisandunud viivis, kokku viivise nõue 1063,82 €. Avaldus lepingu ülesütlemiseks tehti
1 järgi tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist.
8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.
1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et hageja nõue viivisele 30,41 % aastas ei ole põhjendatud. Tarbijalepingust tulenevalt oleks õiguslikult põhjendatud viivise väljamõistmine seaduses ettenähtud viivisemääras. Arvestades hageja poolt arvestatud intressi suurust ja kostja 1 majanduslikku seisundit leiab kohus, et viivise väljamõistmine ei ole põhjendatud ja kostjate suhtes õiglane ja mõistlik, mistõttu kohus jätab hageja sellekohase nõude rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud temal seoses kostjate poolse lepingurikkumisega tekkinud kahju olemasolu, mida ei kataks kostjate poolt makstavad intressid. Menetluskulud TsMS § 163 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 7 2-12-44398 Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohus peab vajalikuks selgitada, et vastavalt TsMS § 430 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Külli Mõlder kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.