) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt
§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik BIGBANK AS esitas 31.10.2012.a kohtule hagiavalduse Jxxxxx Pxxxxxxx vastu 2905,54 euro nõudes, millest 1504,61 eurot on tagastamata krediidisumma, 225,72 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 70,30 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 1104,91 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, ning lisanduva viivise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt
§-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati
Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 05.11.2012.a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja on hagis taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile ei vasta. Kohtu põhjendused Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 22.08.2006.a tarbijakrediidilepingu nr 0605021/15kt, mille põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 1597,79 eurot ning kostja oli kohustatud maksma hagejale intressi 25,05% krediidisummast ühe aasta kohta. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 20.09.2006.a, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Kostja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt, hageja saatis korduvalt meeldetuletusi maksekohustuse kohta ning 03.12.2009.a ülesütlemisavaldusega ütles hageja lepingu üles. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 402 kohaselt, on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks 2-12-44162 loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist lepingus ettenähtud intressimääras ehk 25,05 % võlgnetavalt summalt aastas. Hageja on arvestanud viivist 31.10.2012. a seisuga kokku 1104,91 eurot. Alates 01.11.2012.a kuni põhinõude täitmiseni taotles hageja kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest.
näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodi 01.11.2012 – 16.12.2012 viiviste suuruseks 49,50 eurot (põhivõlg 1504,61 eurot x 0,07 % x 47 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta
lg 2 alusel kostja kanda.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja esitas menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Hageja palus kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 250 eurot ning hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 95,87 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning menetluses tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti on esindajatasu olnud põhjendatud ja vajalik, see jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja menetluskulud kogusummas 345,87 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.