← Eesti

2-12-44028/12

Obsah (4)§ 272§ 113§ 312§ 311

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Otsusest teatamine 25. veebruaril 2013. a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja Rüütli t. kohtumaja tsiviilkantselei kau

§ 272lg. 1, § 311 lg 2, §312 lg. 1 ning Ts

MS § 172 lg 1, § 434-436, § 438-439, § 441-442, § 452-453 ja § 630-632 kohus otsustas. Rahuldada täielikult OÜ Seahouse Construction hagi H.K. vastu üürilepingu lõppemise tähtaja tuvastamiseks ja tuvastada, et H.K. (K.) ja OÜ Seahouse Construction vahel

  1. detsembrist 2011.a. kehtima hakanud üürileping Pärnus Pilliroo 13 asuvast kolmeosalisest angaarist põhjapoolse osa ja puhkeruumi kasutamise üürileping lõpeb tulenevalt H.K. poolt
  2. oktoobril 2012 esitatud ülesütlemisteatest alates
  3. jaanuarist 2013.a ning välja mõista H.K.lt (K) hageja menetluskulu 1018,34 € (üks tuhat kaheksateist eurot ja 34 senti) OÜ Seahouse Construction kasuks ja menetluskulu kanda Advokaadibüroo Concordia OÜ 2-12-44028 arvelduskontole nr 221018785507 (Swedbank) ja välja mõista H.K.lt (K) hageja menetluskulu viivis

§ 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Menetluskulud jätta kkostja kanda Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue. I. FAKTILISED ASJAOLUD

  1. Hageja ja kostja on sõlminud alates 01.12.2011 kehtiva tähtajatu vara kasutuslepingu (edaspidi nimetatud kui „Leping“), mille punkt 1 kohaselt on kostja andnud hageja kasutusse objekti- Pärnu Pilliroo 13, kolmeosalise angaari põhjapoolse osa ja puhkeruumi (lisa 1- vara kasutusleping). Hageja kasutab nimetatud objekti oma majandustegevuses.
  2. 19.10.2012 saatis kostja hagejale Lepingu lõpetamise teate (edaspidi nimetatud ka kui „Teade“), milles kostja määrab Lepingu lõppemise tähtajaks 31.10.2012 (lisa 2- vara kasutuslepingu ülesütlemise teade). Samuti teatab kostja Teates, et hageja on kohustatud seoses Lepingu lõppemisega kuupäevaks 31.10.2012 viima Lepingu objektilt ära oma vara ning nimetatud kuupäevast alates lõpeb hageja töötajatel õigus Lepingu objektil viibida. Lisaks on kostja Teates hagejat hoiatanud, et kui viimane oma vara Lepingu objektilt nimetatud tähtajaks ära ei vii, siis sellega loetakse hageja vara peremehetuks ning kostja "utiliseerib selle vastavalt vajadusele". II. NÕUDE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS
  3. Hoolimata asjaolust, et hageja ja kostja vahel sõlmitud Leping on pealkirjastatud kui „Vara kasutusleping“ ja Lepingu punktis 10 on kirjutatud, et Leping "ei sõltu Elamu- ja Rendiseadusest", on tegu siiski tavapärase üürilepinguga, mis allub võlaõigusseaduse vastavale regulatsioonile. Eelnevale tuginedes on käesolevas avalduses edaspidiselt kasutatud läbivalt ka vastavat sõnastust.
  4. Lepingu objektiks on äriruumid vastavalt

§ 272lõikele 1, kuivõrd hageja kasutab üüripinda oma majandustegevuses.

Lepingu lõpetamise aluseid ja tähtaega poolte vahel sõlmitud Lepingus sätestatud ei ole, seega on tegemist tähtajatu üürilepinguga. 5. Vastavalt

§ 312

lõikele 1 võib äriruumi üürimise puhul kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu korraliselt üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Antud juhul on kostja andnud hagejale Lepingu ülesütlemisest teada vaid 12 kalendripäeva ette. 6. Kostja ei ole Lepingu ülesütlemise teates toonud välja asjaolusid, mis võimaldaksid seaduse järgi Leping erakorraliselt üles öelda, järgimata seadusjärgset korralise üürilepingu ülesütlemise tähtaega.

§ 311lõike 2 kohaselt juhul, kui lepingupool ei järgi 2

(6)2-12-44028 ülesütlemisel ülesütlemiseks ettenähtud tähtaega, loetakse leping ülesöelduks ettenähtud tähtaja möödumisest. Seega kehtib üürileping hoolimata ülesütlemisteates toodud varasemast tähtajast tegelikult kuni
  1. jaanuarini 2013 ning kuni nimetatud ajani on hagejal seadusjärgne õigus vastavalt Lepingule üüripinda vallata ja kasutada.
  2. Kostja on Lepingu ülesütlemise teates hagejat hoiatanud, et kui viimane oma vara Lepingu objektilt kostja nimetatud tähtajaks ära ei vii, siis sellega "loetakse hageja vara peremehetuks" ning kostja "utiliseerib selle vastavalt vajadusele". Sellega on kostja hoiatanud hagejat omavoliga AÕS § 40 lõige 2 tähenduses, kui hageja Teates viidatud tähtpäevaks üüripinda ei vabasta.
  3. AÕS § 40 lõike 2 kohaselt on omavoli valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. AÕS § 40 lõike 3 kohaselt on valduse rikkumine valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. Vastavalt AÕS § 40 lõikele 1 on valdus seadusega kaitstud omavoli vastu.
  4. Kuna kostja on hagejat ähvardanud omavolilise valduse äravõtmisega ja hageja vara hävitamisega ilmselt just seetõttu, et kostjal on arvamus, justkui lõpeks üürileping kostja poolt määratud tähtajal, on hagejal õigustatud huvi selle tuvastamiseks, et Leping kehtib kuni
  5. jaanuarini
  7. Hageja märgib, et taotletud abinõu ei ole kostjale koormav, kuna tegelikult ongi hagejal seadusest tulenev õigus kolm kuud alates kostja poolt üürilepingu lõpetamise teate esitamisest üüripinda vallata ning kasutada vastavalt pooltevahel kokku lepitud tingimustele sh hoida üüripinnal oma vara. Lähtudes eeltoodust palub hageja kohtul :
  8. hagi tagada ning hagi tagamise korras keelata H.K.l (K) kõik toimingud, mis on suunatud OÜ Seahouse Construction poolt üüritud ruumide, asukohaga Pärnus Pilliroo 13 asuvas kolmeosalises angaaris, kasutamise takistamisele ja ruumides asuva vara rikkumisele ja/või kõrvaldamisele;
  9. tuvastada, et H.K. (K) ja OÜ Seahouse Construction vahel
  10. detsembrist 2011.a. kehtima hakanud üürileping Pärnus Pilliroo 13 asuvast kolmeosalisest angaarist põhjapoolse osa ja puhkeruumi kasutamise üürileping lõpeb tulenevalt H.K. poolt
  11. oktoobril 2012 esitatud ülesütlemisteatest alates
  12. jaanuarist 2013.a; Hageja vastuväited kostja arvamusele. HAGEJA VASTUS JA MENETLUSKULUDE RAHALISE KINDLAKSMÄÄRAMISE AVALDUS Kostja on oma
  13. novembril 2012 hagiavaldusele saadetud vastuses (edaspidi nimetatud kui „vastus“) hagi õigeks võtnud. Täiendavalt peab hageja vajalikuks väljendada kohtule omapoolset seisukohta menetluskulude jaotuse osas ning teha sellest tulenevalt menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlus. Kostja vastuses hagile on kostja taotlenud, et menetluskulud tuleks jätta TsMS § 168 lg 6 kohaselt hageja kanda. Hageja on seisukohal, et kostja sellesisuline taotlus on alusetu ning põhjendamatu. Kostja on vastuses väitnud, et vaidluse Lepingu lõpetamise üle oleks pooled saanud lahendada omavaheliste läbirääkimiste teel, ent seda takistasid väidetavalt hageja esindaja ja kostja vahelised suhtlemisprobleemid. Hageja kinnitab, et sellesisuline kostja väide on alusetu ning hagejast tulenevalt suhtlemisprobleeme ei esinenud. Vastupidi, kostja andis suhtlemisel 3
(6)2-12-44028 selgelt mõista oma Lepingu kirjalikus ülesütlemise teates väljendatud tahet ja ei olnud teistsuguse lahendusega nõus. Seega oli igati põhjendatud hageja kartus kostja poolt Lepingu ülesütlemise teates sisalduva ähvarduse teoks tegemise osas. Kostja ei ole oma väiteid ka kuidagi tõendanud ega püüdnudki seda teha, seega on tegemist paljasõnaliste väidetega, hageja nendega ei nõustu ning neid ei saa arvestada juba sellest tulenevalt. Seetõttu ei pea hageja vajalikuks ega asjakohaseks ka hakata kuidagi tõendama nende väidete tõele mittevastavust. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kostja on hagi õigeks võtnud, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus lõpetab asja menetlemisekostja hagi õigeksvõtul, määrab ta menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse, andes enne määruse tegemist menetlusosalistele mõistliku aja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Eelnevast juhindudes esitab hageja käesolevaga ka oma menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust ning õigusabikuludest alljärgnevalt: - riigilõiv – 300 €; - Advokaadibüroo Concordia OÜ arve nr 20120781 summas 566,67 €; - Advokaadibüroo Concordia OÜ arve nr 20120825 summas 151,67 €. Seega kokku on hageja menetluskulude suuruseks 1018,34 €. Hageja kinnitab, et ta on käibemaksukohustuslane, seetõttu on õigusabiarvete summad toodud ilma käibemaksuta, ning et kõik eelviidatud kulud on tekkinud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kooskõlas TsMS § 177 lg 2 palub hageja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude hüvitise palub hageja kanda Advokaadibüroo Concordia OÜ arvelduskontole nr 221018785507 (Swedbank). Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohtul:

  1. hagi rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel;
  2. jätta menetluskulud kostja kanda;
  3. välja mõista H.K.elt (K) OÜ Seahouse Construction menetluskulud summas 1018,34 €;
  4. kohustada H.K.e tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis Kostja vastuväited hageja nõudele. Kostja vastus hagile üürilepingu lõppemise tähtaja tuvastamiseks. Kostjal ei ole vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis. Kostja teatab, et võtab hagi õigeks, tunnistades põhimõtteliselt hagiavalduses esitatud nõuet. Kostja aktsepteerib hageja poolt hagiavalduses esitatud asjaolusid, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud alates 01.12.2011.a. sisuliselt äriruumi üürileping Pärnus Pilliroo tn 13 asuva ehitise – kolmeosalise angaari põhjapoolse osa ja puhkeruumi tasu eest kasutamiseks ja et leping on sõlmitud tähtajatuna. 4

(6)2-12-44028 Tõepoolest saatis kostja hagejale 19.10.2012.a. lepingu lõpetamise teate, määrates lepingu lõppemise tähtajaks 31.10.2012.a. Tulenevalt võlaõigusseaduse § 312 lg-st 1 võib äriruumi üürimise puhul kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud.

§ 311

lg 2 kohaselt, kui lepingupooled ei järgi ülesütlemisel ülesütlemiseks ettenähtud tähtaega, loetakse leping ülesöelduks ettenähtud tähtaja möödumisest. Kostja möönab, et formaalselt võis tema poolt hagejale saadetud Lepingu lõpetamise teate tekstis sisalduva tähtaeg lepingu lõppemise aja kohta ja viide võimaliku tegevuse kohta juhtumil, kui hageja kasutatavatest ruumidest oma vara kostja poolt märgitud tähtajaks ei eemalda, anda alust hagi esitamiseks. Kostja poolt Lepingu lõpetamise teate tekstis sisalduv tähtaeg ja muud avaldused olid tingitud kostja õigusalaste teadmiste puudumisest ja hageja volitatud esindaja poolsest konfliktsest käitumisest teise samas kostjale kuuluvas hoones tegutseva üürniku esindajaga. Kostja ei olnud Lepingu lõpetamise teate saatmise ajal ega ka tema poolt antud tähtaja saabumisel 31.10.2012.a. mingisugust tõsimeelset kavatsust hakata lugema hageja vara peremehetuks varaks ega hakata seda vara vastavalt vajadusele utiliseerima. Kostjale on mõistetamatud hageja kartused selles osas, et kostja hakkab rakendama hageja suhtes omavoli ruumide valduse ja hageja asjade ebaseaduslikuks äravõtmiseks. Mingisugust alust kartuseks selle nn „ähvarduse“ täideviimiseks ei ole kostja peale oma kirjalikus teates avaldatu hagejale täiendavalt andnud ja seda ei tegudega ega ka verbaalselt. Kostja on kindel, et tekkinud probleemid ja arusaamatused ruumide kasutamisel ja Lepingu lõpetamisel saanuks lahendada vastastikuste läbirääkimiste teel, kuid viimast takistasid ilmselgelt hageja esindaja ja kostja vahelised suhtlemisprobleemid. Lõppkokkuvõttes kostja tunnustab hageja õigust kasutada temale 01.12.2012.a. kostja poolt üüritud äriruume kolme kuu jooksul alates üürilepingu korralise ülesütlemisavalduse (19.10.2012.a. Lepingu lõpetamise teate) saamisest. Kuigi kostjale ei ole teada, millal hageja sai kätte kostjapoolse tähtajatu üürilepingu korralise ülesütlemisavalduse ja hageja ei ole seda kuupäeva hagiavalduses konkreetselt ka nimetanud (hagiavalduse punktis 5 on hageja küll märkinud, et kostja andis hagejale lepingu ülesütlemisest teada vaid 12 kalendripäeva ette, mis võib viidata asjaolule, et hageja sai 19.10.2012.a. teate kätte samal päeval), nõustub kostja siiski, et üürileping poolte vahel lõpeb alates 21. jaanuarist 2012.a. Kostja on seisukohal, et vastavalt TsMS § 168 lg. 6 ja tulenevalt hagiavalduses ja kostja vastuses esitatud asjaoludest on õiglane ja mõistlik jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, kohtu poolt kohaldatud seadus. Kostja oma avaldusega võtab hagi õigeks, seega võib hagi rahuldada TsMS § 440 lg 1. alusel. Kostja oma vastuses hagile nõustub hagis toodud asjaoludega ja hageja väidetega. Seega on hagi tõendatud, põhistatud ja põhjendatud ning seaduslik ja kuulub täielikult rahuldamisele. 5

(6)2-12-44028 Kostja ja ei nõustu menetluskulude jaotusega soovides TsMS § 168 lg. 6 alusel jätta hageja menetluskulud hageja kanda, kostja oma antud seisukoha põhistusena hageja hagis ja kostja arvamuses hagi kohta toodud asjaoludele, samas konkreetselt märkimata, millistele asjaoludele kostja tugineb. Lisaks märgib kostja, et menetluskulude jaotus tema ettepanekul on mõistlik ja õiglane. Kohtu arvates ei kuululu TsMS § 168 lg. 6 käesolevas asjas kohaldamisele. Kostja oma vastuses möönab, et tema tegevus hageja suhtes võis anda aluse hagi esitamiseks (vastuse 2 lk 3 lõik). TsMS § 168 lg. 6 on tingimuslik, eraldi on antud sättes toodud viide asjaolule, et säte ei kuulu rakendamisele, kui kostja oma käitumisega on põhjustanud hagi esitamise. Eeltoodust kohus järeldab, et menetluskulud tuleb jätta antud põhjustel kostja kanda. Kostja tegevus põhjustas hagi esitamise. Menetluskulude jaotus. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.