2-12-43767/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-12-43767 Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 24.jaanuaril 2013, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu J.B. hagi D.B.i vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J.B. (isikukood x, elukoht

1. x)Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal (e-post: vahur@ryytlilaw.
2. ee)Kostja: D.B. (isikukood x, elukoht
3. x)Kohtuistung 22.01.2013, osalesid J. B. ja adv Krinal RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Lahutada J.B. (isikukood
4. x)ja D.B.’i (isikukood
5. x)abielu, mis registreeriti Pärnu Maavalitsuses xx xx xxxx (dokument nr xxx). 3. Menetluskulud jäävad iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE J.B. esitas 29.10.2012 Pärnu Maakohtule hagi D.B.i vastu abielu lahutamiseks ja lapsele elatise väljamõistmiseks. Elatise nõudest hageja 22.11.2012 loobus, sest oli 01.11.2012 esitanud selleks eraldi nõuetekohase hagi lapse nimel. 26.11.2012 kohus jättis elatise nõude menetlusse võtmata. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja abiellusid xx xx xxxx, abielust sündis xx xx xxxx poeg A.B.. Poolte kooselu lõppes kolm aastat tagasi, kui kostja selgitusi andmata lahkus abikaasade tolleaegsest ühisest kodust. Hiljem hageja sai teada, et kostja asus elama uue elukaaslase juurde xxxxxxxx linna. Hageja palub abielu lahutada, kuna abielulised suhted on lõppenud rohkem kui kolme aasta eest. Nii hagejal kui kostjal on uus perekond. Ühisvara hagejal ja kostjal puudub. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus hagile vastamise kohustusega ja kohtuistungi aja teatamisega on kostjale kätte toimetatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg-le 1 allkirja vastu üleandmisega tema elukaaslasele M.V-le 30.11.2012. Kostja hagile ei vastanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Kohus, kuulanud hageja isiklikult ära ja tutvunud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2. Kohus pidas võimalikuks hageja taotlusel arutada asja sisuliselt kostja osavõtuta ja kostjat ära kuulamata. Kohus on kostjale taganud võimaluse esitada oma vastuväited hagile. Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, kohtuistungile kostja ei ilmunud ega teatanud ka kohtusse ilmumist takistavate asjaolude olemasolust. Hageja seletuse kohaselt helistas talle nädal enne kohtuistungipäeva kostja elukaaslane ja teatas, et kostja kohtusse ei tule. Eeltoodust kohus järeldab, et kostjal puuduvad vastuväited abielu lahutamisele ja hagiavalduses esitatud faktilistele väidetele. 3. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 järgi kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi (PKS § 67 lg 2). 4. Praeguses asjas ei ole vaidlust, et hageja ja kostja abieluline kooselu lõppes rohkem kui kolm aastat tagasi, kui kostja lahkus pere juurest ja asus elama uue elukaaslase juurde. Viimased kaks aastat on uus elukaaslane ka hagejal, abikaasad omavahel ei suhtle. Võttes arvesse, et pooled on tänaseks elanud lahus pikemat aega, kui kestis nende abieluline kooselu, kumbki pool ei ole avaldanud valmisolekut ega soovi leppida, on kohus veendunud, et J.B. ja D.B.i abieluline kooselu on pöördumatult lõppenud ning abielu ei ole võimalik taastada. Kohus lahutab abielu. Hageja abielulahutuse järel perekonnanime muuta ei soovi, mistõttu kohus selles osas otsustust ei tee. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt säilib hagejal abielu ajal kantud nimi. 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 2