← Eesti

2-12-43752/4

Obsah (12)§ 415§ 416§ 407§ 322§ 444§ 138§ 174§ 468§ 173§ 162§ 1741§ 177

Tsiviilasi nr 2-12-43752 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 31. detsember 2012. a, Jõgeva kohtumaja Tsivi

§ 415, § 422).

Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (

§ 416lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK OÜ Paide Elamuhooldus esitas 29.10.

  1. a kohtule hagiavalduse Pxxxx Pxxxxxx vastu kahju hüvitise summas 69,03 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt tegi Pärnu Maakohus 11.03.
  2. a tsiviilasjas nr 2-08-84029 määruse, millega kohustas Pxxxx Pxxxxxxx tasuma OÜ-le Paide Elamuhooldus põhivõlg ja menetluskulud. Kohus tunnistas maksekäsu viivitamata täidetavaks. Tartu Maakohus tegi 12.01.
  3. a tsiviilasjas nr 2-09-56948 tagaseljaotsuse, millega rahuldas OÜ Paide Elamuhoolduse hagi Pxxxx Pxxxxxx vastu põhivõlgnevuse ja viivise nõudes. Kohus tunnistas otsuse viivitamata täidetavaks. Kostja kohtulahendeid vabatahtlikult ei täitnud, mistõttu oli hageja sunnitud lahendite sundtäitmiseks pöörduma kohtutäituri poole. Seoses sellega tekkisid hagejal kulutused õigusabi näol. Hageja lepinguline esindaja koostas täitmisavaldused ja edastas need kohtutäiturile. Selle eest tasus hageja vastavalt lepingulise esindaja poolt esitatud arvetele kokku 69,03 eurot. Hageja leiab, et tekkinud kulusid on võimalik käsitleda kahjuna ning kahju on otseses seoses kostja poolt seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmisega. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt

§-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt

  1. detsembriks
  2. a. Seejuures hoiatati kostjat

§ 407võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral.

Menetlusdokumendid toimetati kostja elukohas 19.11.2012. a kätte kostja abikaasa A. Pxxxxxxxx.

§ 322

lg 1 näeb ette, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Seega loeb kohus kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega kostjale kättetoimetatuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja määratud tähtajaks hagile ei vasta. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik, vastavalt

§ 407lg 1, teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

Hageja on sellise otsuse tegemist taotlenud. Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 4 alusel piirdub kohus põhjendavas osas õigusliku põhjenduse märkimisega.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohtulahendite alusel oli kostjal kohustus maksta hagejale temalt väljamõistetud rahasummad ning hagejal oli õigus nõuda kostjalt nimetatud kohustuste täitmist. Kostja rikkus kohtulahenditest tulenevat kohustust. Hageja on kandnud nõuete sissenõudmisega seoses 2

(3)õigusabikulusid. Hageja väitel on olnud õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud ning põhjuslikus seoses kostja rikkumisega. Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid, seetõttu loeb kohus

§ 407lg 1 alusel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja poolt kohtulahendite täitmisel kantud õigusabikulud ei ole kohtumenetluse kuludeks

§ 138

lg 1 mõistes, mille hüvitamist ei saa

§ 174lg 7 alusel nõuda menetlusväliselt kahju hüvitisena.

Hagejal on õigus nõuda kostjalt kohtulahendite täitmisel tekkinud kulude hüvitamist. VÕS § 3 p 6 alusel võib võlasuhe tekkida muu hulgas seadusest tulenevast alusest. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 69,03 eurot.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hagiavalduse põhjal on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 60 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 177

lg 3 alusel võib hageja nõuda kohtult menetluskulude kohta tehtud lahendi täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Täiendamist võib nõuda kümne päeva jooksul, alates lahendi kättetoimetamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ü.Raag 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.