lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt
§-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1, lg 2 ja 431, 432 ja 433. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
kohaselt menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled leppisid kompromissi sõlmimise käigus, et edasikaebe tähtaega vähendatakse viiele päevale, arvates kohtumääruse, millega kompromiss kinnitatakse, kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus leiab, et tulenevalt
lg 4, saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega vähendada viiele päevale. Menetluskulude jaotus:
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et lepingus nimetamata menetluskulud jäävad kostja kanda. Kohus määrab, et lepingus nimetamata (muud) menetluskulud jäävad kostja kanda. Hageja palus tagastada BIGBANK AS arveldusarvele nr 1120092793 Swedbank AS, selgitusega „lep nr 0901009/15st, tsiviilasi nr 2-12-43682, riigilõivu osaline tagastamine“, pool menetluses tasutud riigilõivust summas 250 eurot. Kohus leiab, et taotlus poole riigilõivu tagastamiseks hagejale on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et BIGBANK AS on tasunud riigilõivu nõude esitamisel hagimenetluses 25.10.2012.a Rahandusministeeriumi kontole nr 3 10220034796011 viitenumbriga 2900072699 riigilõivu 500 eurot (lk 39). Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Kohus leiab, et
lg 2 p 1 alusel tuleb hageja taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 250 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.