Obsah (5)

§ 76§ 101§ 113§ 108§ 94

2-12-42996 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 30.mai 2013. a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-42996 Tsiviilasi Swedban

) § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Vastavalt

§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja öelda lepingu üles.

§ 101

lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Juhindudes eeltoodust Hageja palub:

1. mõista kostjalt AS-i Swedbank kasuks välja 27 914.33EUR;
2. mõista kostjalt AS-i Swedbank kasuks välja viivis protsendina põhinõudest (s.o EKP intress + 7% aastas summalt 17 575.00 eurot), alates hagiavalduse esitamise päevast kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni; 3.jätta kõik menetluskulud kostja kanda (sh hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 850 eurot). 4.mõista kostjalt Swedbank AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras.

1. Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja, et Kostja on oma vastuses seisukohal, et hagejal on lepingust tulenevalt õigus nõuda kostjalt lepingust tuleneva kohustuse täitmist kogu lepingust tuleneva nõude ulatuses. Kostja on arvamusel, et pangad sh Swedbank AS peaksid 2 2-12-42996 võtma vastutuse maailma majanduskriisi tekkimise eest ning hageja peaks vastutama tagatisvara väärtuse langemise eest. Hageja ei saa nõustuda kostja seisukohaga. Tõepoolest, hüpoteek tagas vaidlusalusest lepingust tulenevaid nõudeid ning lepingu tagatis on realiseeritud täitemenetluse korras. See tähendab, et hageja nõue ei olnud enam peale hüpoteegi realiseerimist tagatud. Hageja selgitab, et hageja nõue ei ole piiratud vara realiseerimise tulemusega – kui vara realiseerimisest saadu on väiksem kui lepinguline kohustus, siis ei tähenda see, et nõude osa, mis jääb vara realiseerimise tulemist katmata, kustub. Võlausaldaja nõue katmata jäänud summas jääb kestma kuni selle tasumiseni – laenusaaja vastutab endiselt võlgnevuse osas. Võlausaldajal ehk hagejal on õigus saada oma nõude rahuldatud tagatise realiseerimisest, kuid mitte ainult. Kostja vastutab oma kohustuse täitmise eest ka peale tagatise realiseerimist. Kostja on teinud hagejale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Hageja on valmis lahendama vaidluse tsiviilasjas nr 2-12-42996 kompromissiga järgmistel tingimustel: Hageja jääb oma hagiavalduses toodud nõude 27 914.33 EUR juurde. Hageja ei näe võimalust vähendada kostja vastu laenulepingust nr 04-500319-EL tulenevat nõuet, kuivõrd tänaseks on hageja loobunud Swedbank AS ja T T vahel sõlmitud laenulepingu nr 06-249310-JI käenduslepingust nr 06-249310-KÄ1 tulenevast nõudest kokku summas 165 530.02 EUR. Hageja on valmis kostjale esitama kirjaliku kinnituse käenduslepingust nr 06-249310-KÄ1 tulenevast nõudest loobumise kohta. Hageja nõustub kostja ettepanekuga tasuda makseettepaneku 2-11-60302/2 kohaselt summa 1 580.13 EUR 2 päeva jooksul kokkuleppe sõlmimisest. Hageja on valmis kostjaga sõlmima maksegraafiku laenulepingust nr 04-500319-EL tuleneva võlgnevuse ning lisanduvate menetluskulude tasumiseks. Hageja on kandnud hagiavalduse esitamisel menetluskulu summas 850.00 eurot. Kompromisslepingu sõlmimisel jääb kostja kanda pool hageja hagimenetluses tasutud riigilõivust st 425.00 eurot. Maksegraafiku järgi tasub kostja hagejale võlgnevuse 28 339.33 EUR (27 914.33+425=28 339.33 EUR) 5 aasta jooksul võrdsete osamaksetena igakuiselt summas 472.32 EUR. Hageja ei saa nõustuda kostja tingimusega, mille kohaselt hageja loobub kõikidest tänastest ja tulevikus tekkida võivatest nõuetest kostja vastu. KOSTJA VASTUVÄITED
2. Kostja leiab, et hagi võib lugeda osaliselt õigeks, kuid hagis esitatud nõudeid ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hagejal on lepingust tulenevalt õigus nõuda kostjalt lepingust tuleneva kohustuse täitmist kogu lepingust tuleneva nõude ulatuses. Kostja on arvamusel, et pangad sh Swedbank AS peaksid võtma vastutuse maailma majanduskriisi tekkimise eest ning hageja peaks vastutama tagatisvara väärtuse langemise eest. Summa mis hageja sai tagatisvara müügist, peaks nõude rahuldama. Kostja tegi hagejale ettepaneku kompromissiks. MAAKOHTU SEISUKOHT
3. Pärnu Maakohtu 16.04.2013.a. määrusega määrati antud asjas kirjalik menetlus ning menetlusosalistele avalduste ning dokumentide esitamise lõpptähtpäevaks 30.04.2013.a. Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajaks määras kohus 30.05.
5. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt võlaõigusseaduse §-le 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma.

§ 76

ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist.

§ 101

lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos 3 2-12-42996 kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on esitanud laenulepingu sõlmimise tõendamiseks laenulepingu nr 04-500319-EL, mille p 2.

1. kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 70 348 eurot, mille sihtotstarve oli kinnistu, ostmine ja elamu ümberehitamine. Lepingu punkti 5.1 kohaselt oli kostja kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu tingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks iga kuu
2. kuupäev ning intressi määraks 6 kuu Euribor + 1.395 % aastas tagastamise lõpptähtajaga 11.10.
3. Tulenevalt lepingutingimuste punktist 9.
4. oli hagejal õigus nõuda kostjalt varaliste kohustuste (v.a intressi) täitmisega viivitamisel viivist. Lepingust tulenevate kostja kohustuste hagejale täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile asukohaga Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt, mistõttu saatis hageja kostjale 05.04.2010 lepingu ülesütlemisteatise (t.l 14), milles hageja palus kostjal tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning hoiatas kostjat, et juhul kui võlgnevust tähtaegselt ei tasuta, on hageja sunnitud ennetähtaegselt lepingu üles ütlema. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu 23.04.2010.a. ennetähtaegselt üles (t.l. 14 pöördel). Lenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks realiseeriti täitemenetluses enampakkumisel tagatiseks olev korteriomand asukohaga . Nimetatud vara müügist laekunud summast laekus laenulepingust nr 04-500319-EL tuleneva võlgnevuse katteks 28 170 EUR (t.l.15-16). Kuna nimetatud summa ei katnud lepingust tulenevat võlgnevust nõuab hageja kostjalt laenulepingust nr 04-500319-EL tuleneva võlgnevuse tasumist summas 27 914.33EUR, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 17 575.00 eurot, intressidest summas 777.78 eurot ajavahemikul 11.11.2009 – 22.04.2010, menetlustasust summas 38.35 eurot ning põhiosa viivistest 9 523.20 eurot ajavahemikul 11.12.2010 – 16.10.
5. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja peaks vastutama tagatisvara väärtuse langemise eest ning et summa mis hageja sai tagatisvara müügist, peaks nõude rahuldama. TsÜS § 65 järgi eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind. Tagatise P 14 Kuressaares müügihind kujunes täitemenetluse käigus läbiviidud enampakkumisel, mistõttu see ongi kohtu hinnangul selle kinnistu turuhind. Eeltoodust tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et olemasolev tagatis oleks vähenenud ning seeläbi kostjale kahju tekkinud. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõue piiratud vara realiseerimise tulemusega – kui vara realiseerimisest saadu on väiksem kui lepinguline kohustus, siis ei tähenda see, et nõude osa, mis jääb vara realiseerimise tulemist katmata, kustub. Võlausaldaja nõue katmata jäänud summas jääb kestma kuni selle tasumiseni – laenusaaja vastutab endiselt võlgnevuse osas. Võlausaldajal ehk hagejal on õigus saada oma nõude rahuldatud tagatise realiseerimisest, kuid mitte ainult. Seega on alusetu väita, et tagatisvara müügist saadu peaks hageja nõude rahuldama ning hagejal puudub nõue kostja vastu. Ka puudub antud asjas kohtul pädevus panna ülemaailmse majanduskriisi tekkimise vastutus hagejale ja teistele pankadele. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 29 325.60 eurot. 4 2-12-42996

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on arvestanud tasumata põhisummalt viivist kooskõlas

§ 113lg 1 ja lepingu p 9.1.

Kokku moodustab viivis ajavahemiku 11.12.2010 kuni 16.10.2012 eest 9 523.20 eurot. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Hageja on esitanud maksete laekumise ja võlgnevuse kujunemise kronoloogia. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 367 võib viivise nõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajal veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eelneva alusel peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista viivise alates hagi esitamisest so 24.10.2012 kuni põhinõude täitmiseni määraga EKP intress + 7% aastas summalt 17 575.00 eurot. Eeltoodud põhjendustel on hageja kõiki oma nõudeid kohtu hinnangul piisavalt tõendanud ning hagi tuleb rahuldada. 7. Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd antud asjas rahuldas kohus hagi, peab kostja kandma ka hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 5