← Eesti

2-11-42703/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Sibille Jüring istungisekretär Otsuse avalikustamise aeg ja koht

  1. veebruaril
  2. a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja Rüütli tänava kohtumaja kaudu Tsiviilasja number 2-11-42703 Tsiviilasi A.S.’i hagi J.S. vastu võla ja viivise nõudes Hagi hind 5904,97 € Hageja: A.S. , lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar asukoht AB Tamar Kuninga t. 24 Pärnu menetlus@tamar.ee Menetlusosalised ja nende esindajad Kostja: J.S., lepingulne esindaja Gennadi Kull asukoht Kull AB Nafta t. 14-3 Tallinn 10152 gennadikull@gmail.com Kohtuistungi toimumise aeg
  3. veebruaril 2012.a. RESOLUTSIOON Eeltoodu alusel ning lähtudes Maamaksu seaduse § 3, VÕS § 65, § 69, § 94 ja § 113 lg 1 ning TsMS § 79, § 367 ja § 434-439 kohus OTSUSTAS. Rahuldada A.S.’i hagi J.S. vastu täielikult. Välja mõista J.S.’lt põhivõlgnevus 5904,97 eurot ja viivised 2,36 eurot ning viivised alates hagi esitamisest kuni võla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg . 1 järgi A.S.’i kasuks Kohtukulude jaotus Edasikaebamise kord Jätta menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue. Hageja nõue põhineb poolte ühisel laenulepingul SEB Pangaga – laenuleping nr. XXXXXXXXXX, sõlmitud xx xx xxxx.a. , samuti kostja kui kinnisasja kaasomaniku maamaksu ja kindlustusmakse osakohustusel. Poolte abielu lahutati xx xx xxxx.a. ja hageja on täitnud üksi kohustusi. Hageja oma hagis nõuab kostjalt hageja poolt tema eest tasutud kohustuse tagastamist:
  4. kostjalt hageja kasuks välja mõista: 1.
  5. põhinõue – laenutagasimakse osa summas 2658,85 eurot; 1.
  6. laenult makstud intresside osa summas 3040,80 eurot; 1.
  7. maamaksu osa 76.38 eurot; 1.
  8. kindlustusmaksete osa 128,94 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivised 2,36 eurot ning viivised alates hagi esitamisest kuni võla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg . 1 järgi Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited. Kostja vaidleb hagile vastu. J. Xxxxxxxx vastus vastuhageja seisukohtadele. J. Xxxxxxxx palub kuulata kohtuistungil tunnistajana üle maakler L.K. tel. xxxxxxx. Tunnistaja teab anda ütlusi, kes pidas läbirääkimisi elamu teise korruse ostmiseks ning kui kaua need kestsid. Tunnistaja kutsub kohtusse J. Xxxxxxxx ise. Samuti palun kuulata tunnistajatena üle I.G. tel. xxxxxxx, kes teab anda ütlusi kinnistul asuva nii elamu teise korruse ostmise kohta, kui asjaolust, kes tegelikult kinnistul kui omanik tegutses. Tunnistaja kutsub kohtusse J. Xxxxxxxx ise. Samuti palun kuulata tunnistajatena üle T.G. tel. xxxxxxx, kes teab anda ütlusi asjaolust, et J. Xxxxxxxx oli igati elamu teise korruse ostmise vastu, kuna elamu korda tegemine nõudis suuri rahalisi kulutusi. Tunnistaja kutsub kohtusse J. Xxxxxxxx ise. Kostjale jääb selgusetuks vastuhageja nõude alus. J. Xxxxxxxx palub jätta hagi rahuldamata ning kõik kohtukulud jätta vastukostja kanda. Vaidlusaluse kinnistu ostis A. S.. Vastukostja oli ostu vastu, kuna kinnistu teise korruse ostmiseks tuli võtta laenu. Elamu oli ja on siiani elamiskõlbmatu. Teise korruse ostmiseks kestsid läbirääkimised pea aasta. 2006.a. tuligi võtta täiendav laen, et välja osta elamu teine korrus. Vastukostja tasus A. S.ile alates 18.07.
  9. aastast kuni
  10. aastani 2500 krooni. Alates jaanuarist 2008 lõpetas J. Xxxxxxxx raha maksmise, kuna A. S. keeldus maksmast lastele elatisraha. J. Xxxxxxxx oli sunnitud esitama xx xx xxxx.a. hagiavalduse elatise maksmiseks ja lahutamiseks. J. Xxxxxxxx on taotlenud ühisvara jagamise hagis kinnistu Xxxxxx x jätmist A. S.ile. Seega puudub J. Xxxxxxxxl kohustus tasuda A. S.ile jääva vara eest liisingmakseid. Eeltoodule lisaks soovib vastuhageja märkida veel seda, et ta ei ole nimetatud kinnistul kunagi elanud ning tal puudub selge ülevaade, mida on A. S. kinnistul teinud. Peale poolte abielusuhete lõppemist on kinnistul toimetanud ainult A. S.. Vastuhageja tegi kostjaga kord juttu, et kinnistu müüa. J. Xxxxxxxx ei ole sellele kunagi vastu seisnud. Eelnimetatud asjaolu tõendab kinnistu müügiks kuulutuste avaldamine A. S. poolt. J. Xxxxxxxx teada on kinnistu müügis alates 16.04.
  11. aastast. Asjaga tegeles OÜ Kinnisvaraekspert. Müügi hinnaks oli 8 650 000 krooni. 2

(3)Vastuhageja ei soovinud kuulata J. Xxxxxxxx selgitust hinna alandamiseks ning tagajärjeks on see, et kinnistu on siiani müümata. S. vastas, et kui soovid kinnistu hinda alandada, siis teed seda oma osa arvelt. Enne, kui J. Xxxxxxxx mainis A. S.ile kinnistu liialt kõrgest hinnast, käis ta saamas konsultatsiooni asjatundjatelt. Peale kinnistu tõelise hinna saamist tegi vastukostja A. S.ile ettepaneku ühisvara jagamiseks. J. Xxxxxxxx tegi vastuhagejale ettepaneku jagada kinnistu kohtuväliselt, kuid A. S. vastuseisu tõttu jäi see tegemata. J. Xxxxxxxx pakkus kinnistu hinnaks tookord 5 500 000 krooni. J. Xxxxxxxx loodab, et tal õnnestub saada tõend ühisvara jagamise asjus konsultatsioonil käimise kohta. Kohe, kui ta saab nimetatud tõendi, siis esitab selle koheselt ka kohtule. Tõendiga soovib vastuhageja tõendada ainult seda, et A. S. on käitunud kinnistu Xxxxxx x osas kui ainuomanik ning eiranud J. Xxxxxxxx ettepanekuid kinnistu efektiivse majandamise kohta, millega on tekitanud kahju nii endale kui ka J. Xxxxxxxxle. J. Xxxxxxxx soovib eeltoodule lisada seda, et A. S. ei ole talle kunagi andnud Xxxxxx x kinnistul asuva elamu võtmeid ning sellest lähtuvalt puudus vastukostjal igasugune võimalus pääseda elamusse. Väär on A. S. väide, et ta on kandnud kinnistuga seotud kulutusi üksi. J. Xxxxxxxxl on säilinud osaliselt tõendid, millest nähtub, et ta on kinnistu eest tasunud maamaksu ning kandnud A. S. arvele raha liisingu eest tasumiseks. Vastuhageja püüab leida veel tõendeid A. S. väidete ümberlükkamiseks, leidmisel esitab need koheselt kohtule. Kohtu järeldused. Kohus leiab, et hagi on täielikult tõendatud sellele lisatud kirjalike tõenditega. Kui ka kostja on tasunud maamaksu, siis hageja nõuab poolt tema poolt tasutust peale abielulahutust. Kirjalike tõenditega on tõendatud, et hageja nimetatud maksed teinud. Vastavalt VÕS § 65 tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse. Pooled on sõlminud ühise laenulepingu laenu andjaga on kohustaud seda täitma. Hageja täitis kostja eest kohustuse. VÕS § 69 järgi peavad solidaarvõlgnikud omavahelistes suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades. Sellest tulenevalt on hageja õigustatud esitama nõude kostja vastu, kuna hageja täitis kohustuse üksi. Kostja vastuväited hagile pole asjakohased. Asjaolu, et ka kostja tasus maamaksu ei võta kostjalt kohustus tasuda pool hageja poolt tasutust. Pole tõendatud, et kinnisasi oleks hageja ainuomandis. Asjaolud, mis puudutavad kinnisasja müümist pole hagiga üldse seotud. Kas kinnisasi jääb hageja lahusvaraks ühisvara jagamisel pole seotud hagi esemega. Hagis on nõudeks konkreetsed maksed konkreetse perioodi jooksul. Rein Pokk Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.