← Eesti

2-11-33971/46

Obsah (5)§ 115§ 127§ 128§ 136§ 113

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 06. märts 2013 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-11-33971 Hagi ese AS Saa

§ 115

lg.1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt

§ 115

lg.3 võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei ole tulemust.

§ 127lg.

1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olnud asjaolu ei oleks esinenud.

§ 128

lg.2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. Sama sätte lõike 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinenud vara väärtuse ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

§ 128lg.

4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kooskõlas

§ 136on kahju hüvitamise viisiks ühekordselt makstava rahasummana.

Juhindudes Äriseadustiku §-dest 315 lg.l ja 2; Võlaõigusseaduse §-dest 115 lg.l ja 3; 127 lg. 1; 128 lg.2,3 ja 4; 136 ; AS Saare Kommunaal 21.aprilli 2011 erakorralise üldkoosoleku otsustest nr. 2, 3 ja 5 palub hageja: l.Välja nõuda kostjalt J Vlt, Saare maakond AS-le Saare Kommunaal juhatuse liikmena tekitatud kahju summas 190 669, 88 eurot ( 3 983 335,34 krooni) AS Saare Kommunaal, registrikood 10276855, asukoht Pikk tn lb 93813 Kuressaare linn, postiaadress PK 155 Torni 1 Kuressaare Postkontor kasuks; arveldusarve nr.10602007865005. 2. Välja nõuda J Vlt, AS Saare Kommunaal kasuks menetluskulud. 3. Mõista J Vlt välja AS Saare Kommunaal kasuks viivis

§ 113

ettenähtud määras põhivõlalt ja menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni põhivõla ja menetluskulude täieliku tasumiseni.

  2. 2012 esitatud hagi täpsustuses on hageja pidanud vajalikuks täpsustada järgmist: Üks osa hageja poolt esitanud hagist on kahju tekitamise nõue kinnisvara müümisega tekitatud kahju osas (hagiavalduse p.3.2). Nimetatud kahju koosneb kahest osast- üks osa on see kahju, mille hageja oleks saanud kinnisvara edasisest üürimisest saadava tulu, kui kostja poleks vara maha müünud ( hageja arvates vähemasti 10.aasta jooksul arvates müümisest) ja teine osa on see üüritulu, mille hageja oleks saanud kuni vara üleandmiseni OÜ-le Aavik & Ko. Kuna hagi esitamisest kuni istungini on möödas üle aasta ning vahepeal on AS Saare Kommunaal sõlminud uusi üürilepinguid, on muutunud sisuliselt kahju suurus, mida hageja käesolevaga täpsustab. 27.septembri 2012.a. eelistungi eelselt ning kohtuistungil esitati poolte poolt täiendavaid tõendeid AS Saare Kommunaal poolt haginõude menetlemise ajal sõlmitud üürilepingute kohta, mistõttu hageja soovib täpsustada hagis esitatud kahju suuruste arvutust lähtuvalt uutest asjaoludest. lk 6 01.oktoobril 2012.a. sõlmiti veel üks üürileping Kaare 4 Kuressaares asuva hooneosale, mille hageja lisab täpsustusele ( lisa 1 ). Vastavalt AS Saare Kommunaal põhikirja p.-i 1.3 järgi on aktsiaseltsi eesmärgiks seltsi rahaliste ja mitterahaliste vahendite efektiivse ja majanduslikult otstarbeka kasutamise kaudu tulu saamine. Kogu kinnisvara äramüümisega saab ettevõte üksnes kinnisvara hinna , mitte aga ei teeni selle pealt tulu. Seega on selline kogu vara äramüümine kahjumlik ning majanduslikult ebaotstarbekas. Käesoleval ajal on endisest AS Saare Kommunaal kinnisvarast osa pikaajaliselt välja üüritud ning sellelt laekub igakuiselt 1544,66 eurot tulu ( lisa 2). Vastavalt J V poolt 6.juunil 2011.a. sõlmitud kinnistute müügilepingu p.-le 3.4 on nende üürilepingute tasu õigustatud saama hageja, hiljemalt kuni 20.detsembrini 2013.a., mil kinnistute ostja- OÜ Aavik & Ko on kohustatud tasuma ostu- müügihinna ning Müüja vara valduse üle andma, siis üüritulu enam AS-le Saare Kommunaal ei laeku. Kui oletatavalt võtta minimaalse keskmiselt amortiseerunud ehitiste eaks ca
  3. aastat (on selge, et normaalse hoolduse puhul nimetatud hooned kestaksid veel vähemasti
  4. aastat), siis jääb AS-l Saare Kommunaal saamata reaalselt eksisteerivatelt üürilepingutelt tulu vähemasti 7.aasta ja 6 kuu eest- seega 7x 12 + 6 = 90 kuu eest. Kahju suurus oleks 90 x 1544,66 = 139 019,40 eurot. Kinnisvara mahamüümisega võttis kostja ära AS-lt Saare Kommunaal võimaluse oma vabade ruumide väljaüürimise, mis AS Pindi Kinnisvara hinnangul, arvestades üürihindade turusituatsiooni, võrreldavate pindade üüri taset, objekti asukohta, suurust, seisukorda ning keskmise vakantsuse taset 20 % - 3150 eurot kuus. Kuna sellest käesoleval ajal on 1544,66 euro suuruses väljaüüritud, siis võtab hageja potentsiaalselt väljarenditavast tegelikult väljaüüritud summa maha 3150 -1544,66 =1605,34 eurot kuus. OÜ Audiitorbüroo KMRA andis hagejale arvamuse, et tulenevalt kinnisvarabüroo poolt antud hinnangust on saamata jäänud üüritulu perioodil 01.06.2011- 20.12.2013- 68 910 eurot. Kuna tegelikult väljarenditud üür tuleb maha arvata, siis kahju suurus oleks 1605,34 x 30 kuud = = 48 160,20 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et ei ole kahju tekitanud.
  5. aprillil
  6. a sõlmis kostja hageja juhatuse liikmena laenulepingu OÜ-ga Luha Invest viimasele 100 000 euro laenamise kohta aastase intressimääraga 2,5 % laenusummalt tagasimakse tähtajaga
  7. augustil
  8. a. Hageja leiab, et kostja pidanuks sõlmima laenulepingu intressimääraga vähemasti 25 % aastas, põhjendades seda oma seisukohtadega, et selline on keskmine väikelaenu intressimäär ning, et tagasimakse perioodi poolest oli tegemist väikelaenuga. Hageja märgib, et selle tõttu on hagejale tekitatud materiaalne kahju, mille summa on 22,5 % (25 2,5) laenusummalt aastas ning kogu laenuperioodil (2 a 4 kuud) 52,5 % laenusummalt ehk 52 500 eurot. Põhjendamatud on hageja väited, et 100 000 euro laenamist saab käsitleda väikelaenu andmisena ning, et sellele tulnuks kohaldada «väikelaenu keskmist intressi". Kostja ei lk 7 nõustu hageja seisukohaga, et pikaajalise laenu intress 2,5 % aastas on „ülimadal". Enne OÜ-le Luha Invest laenu andmist küsis kostja SEB Pangalt pakkumist 100 000 euro hoiustamiseks tähtajalise hoiusena.
  9. aprillil
  10. a tegi pank AS-le Saare Kommunaal pakkumise võtta nimetatud summa tähtajalisele hoiusele intressimääraga 2,3 % aastas. Selle tõendamiseks esitab kostja SEB Panga e-kirja 19.04.
  11. Eeltoodust nähtub, et kostja laenas hageja juhatuse esimehena 100 000 eurot OÜ-le Luha Invest suurema intressimääraga, kui oleks olnud võimalik saada raha paigutamisel panka tähtajalisele hoiusele.
  12. juunil
  13. a sõlmis kostja hageja seadusliku esindajana müügi- ja asjaõiguslepingud OÜ-ga Aavik & KO, müües viimasele hagejale kuulunud Kuressaares Pikk tn lb, Kaare tn 4 ja Kaarma valla Sikassaare külas asuvad Tootmisbaasi kinnistud. Lepingu p 3.2 kohaselt tuleb ostjal kinnistute müügihind 283 700 eurot (4 438 940.40 EEK) tasuda hiljemalt
  14. detsembril
  15. a. Lepingu p 3.4 ja 2.1.9 kohaselt on müüja õigustatud kuni ostja poolt kinnistute müügihinna tasumiseni saama kinnistuid koormavate rendilepingute järgse tasu. Hagiavalduse kohaselt on nimetatud tasude suurus ühes kuus 853 eurot. Hageja võtab eelduseks, et nimetatud rendilepingud kehtivad kinnistute võõrandamisest arvates veel 10 aastat ning leiab, et kostja on tekitanud hagejale otsese kahju sellega, et hagejal jääb saamata rent 853 eurot kuus 7 aasta ja 6 kuu eest. Hagiavalduses esitatud arvestuse kohaselt on kahju suurus 90 x 853 = 76 770 eurot. Kostja ei nõustu hageja seisukohtadega. Esiteks märgib kostja, et on üldmõistetav, et üheaegselt ei saa omanik saada kasu asja müümisest ning selle üürileandmisest. Need kaks tululiiki on üldjuhul üksteist välistavad. See, et käesoleval juhul saab hageja, vaatamata kinnisasjade müümisele, esialgu ka nende üürnikelt üüri, tuleneb sellest, et ostjal on õigus tasuda kinnistute eest hiljem. Ostuhinna hilisema tasumise õiguse tõttu leppisid pooled kokku, et kuni ostuhinna tasumiseni saab hageja üürnikelt üüri. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et hageja pidanuks saama üüri ka pärast nimetatud sündmust. Alusetu on hageja eeldus, et üürilepingud kehtivad veel kümme aastat. Hagejal ei ole sõlmitud üürnikega sellise tähtajaga lepinguid, mis tagaksid, juhul kui kinnistuid ei oleks müüdud, talle üüri saamise õiguse kuni
  16. aasta juunikuuni. Kostja osundab ka sellele, et üür, mis hagejal jääb olemasolevate rendi(üüri)lepingute järgi saamata pärast seda, kui OÜ Aavik & KO tasub kinnistute ostuhinna, ei ole seaduse kohaselt käsitletav otsese kahjuna, nagu leitakse hagiavalduses. Hageja märgib hagiavalduse p-s 3.2.2, et kostja on tekitanud talle kinnistute müümisega kahju ka saamata jääva üüritulu näol. Tuginedes KMRA Audiitorbüroo
  17. augusti
  18. a arvamusele märgib hageja, et temal jääb ajavahemikus
  19. juuni 2011 kuni
  20. detsember 2013 saamata üür 68 910 eurot ning leiab, et selles ulatuses on kostja tekitanud talle kahju. Nimetatud arvamusest ilmneb, et selles summas võiks hageja saada üüri, kui üürile oleks antud „kõik objektid täiemahuliselt" miinus 20 % vakants. Seega lähtub hageja nimetatud kahjunõude esitamisel eeldusest, et tal ei ole kostja tegevuse tõttu võimalik üürilepingutega koormamata ruume üürile anda ning oletusest, et kui tal selline võimalus oleks, siis õnnestuks tal anda üürile 80 % ruumidest. Esiteks kordab kostja siinkohal eespool juba märgitut, et üldjuhul ei ole omanikul võimalik saada üheaegselt tulu nii asja müügist kui selle üürile andmisest. Seega on hageja seisukoht, mille kohaselt on tal õigus saada müüdud kinnisasjadelt nende hilisema lk 8 üürileandmise alusel üüritulu, üldjuhul põhjendamatu. Kuid käesoleval juhul on OÜ Aavik & KO teatanud hageja nõukogu esimehele, et kui hagejal on isikuid, kes soovivad üürida kinnistutel ruume, siis on ta valmis sõlmima uusi üürilepinguid ning rakendama neile müügilepingu p-s 3.4 sätestatut, so režiimi, mille kohaselt kuni ostuhinna täieliku tasumiseni saab üüri endale müüja, so hageja. Vaatamata korduvatele ettepanekutele ei ole hageja esindajad seni teatanud ühestki üürilesoovijast. Kolmandaks märgib kostja, et hageja eeldus, et üürile saaks anda 80 % ruumidest, on ebareaalne, sest hageja vajab osasid ruume oma seadmete ja sõidukite hoidmiseks ning ilmselgelt puudub sellises ulatuses nõudlus hageja ruumide üürile võtmiseks. Hagiavalduse p-s 3.2.3 märgib hageja, et kostja on tekitanud talle kahju ka seoses kinnistute müügilepingute sõlmimise kuludega. Selles osas märgib kostja järgmist.
  21. Põhjendamatu on hageja väide, et kostja on hageja juhatuse liikmena tellinud ja saanud Tuus & Tuus Õigusabi OÜ-lt õigusabi nimetatud kinnisvaratehingute tegemiseks. Nimetatud osaühingu
  22. juuni
  23. a arve kohaselt on antud hagejale konsultatsioone äriõiguse küsimustes.
  24. Kinnistute müügilepingu p 9.1 kohaselt kohustusid AS Saare Kommunaal ja OÜ Aavik & KO tasuma lepingu sõlmimisega seotud kulud võrdsetes osades. Tsiviilkäibes on selline müügilepingu notariaalse sõlmimisega seotud kulude kandmise jaotus tavapärane. Seega ei ole hageja poolt notarile tasutud 536.81 eurot kahjuna käsitletav.
  25. Enne kinnistute müümist tellis kostja hageja juhatuse liikmena Pindi Kinnisvara ASlt hinnangu hagejale kuuluvate kinnistute turuväärtuse kohta ning tasus selle eest hageja arvelt 384 eurot. Selline tegevus on müüja poolt enne kinnisasjade müümist mõistlik ning sellega seotud kulu pole alust käsitleda kahjuna.
  26. Kinnistute ostuhinna tasumise tagamiseks koormas kostja kinnistud ühishüpoteegiga hageja kasuks. Nimetatud hüpoteek tagab kinnistute ostuhinna kättesaamise hageja poolt. Seega oli ka nimetatud hüpoteegi kinnistamiselt riigile tasutud riigilõiv 155.55 eurot hagejale vajalik kulutus. Kostja on pidanud vajalikuks rõhutada, et on AS Saare Kommunaal asutaja ja suurim aktsionär, talle kuulub 44,71 % aktsiakapitalist. Kostja oli hageja juhatuse esimees järjepidevalt alates aktsiaseltsi asutamisest
  27. aastal. Hageja kanti äriregistrisse
  28. oktoobril
  29. a ning äriregistri andmebaasi väljatrükist nähtuvalt on kostja kantud juhatuse liikmena registrikaardile samal päeval tehtud kandega. Viimati valiti kostja hageja juhatuse liikmeks ja esimeheks aktsiaseltsi nõukogu
  30. augusti
  31. a otsusega. Hageja nõukogu viimased valimised toimusid
  32. juulil 2010 toimunud aktsionäride erakorralisel koosolekul, mil valiti nõukogu uus koosseis volituste perioodiga kuni
  33. juuli
  34. Nõukogu koosseisu valiti ka R S, kes oli eelnevalt omandanud aktsiaid väikeaktsionäridelt, tema osakaal aktsiakapitalist on 30,94 %. Lisaks R. S valiti aktsiaseltsi nõukogu liikmeteks väikeaktsionärid V T (sündinud 1932) ja J. V abikaasa M V. Nõukogu valis samal aastal oma esimeheks M. V. Varsti pärast eelnimetatud sündmusi tegi R. S kostjale ettepaneku viia läbi aktsiaseltsi jagamine ja seda selliselt, et tema poolt kontrollitav, eralduv, äriühing omandaks Kuressaare kesklinnas Pikk tn 1b asuva hoonestatud kinnistu suurusega 1292 m² sihtotstarbega ärimaa. Kostja J. V keeldus sellest kategooriliselt. R. S kordas sama ettepanekut hiljem veel korduvalt, kostja oma vastuseisu ei muutnud. Seejärel alustas R. S lk 9 tegevust aktsiaseltsi juhtimise ülevõtmiseks. Saavutades mingil viisil nõukogu liikme V. Tiidu toetuse, kutsusid nad
  35. aasta kevadel üheskoos tagasi nõukogu esimehe M. V ning valisid nõukogu esimeheks R. S. Edasistel nõukogu koosolekutel ründas R. S J. Vd korduvalt ja alusetult, alandades seejuures isegi viimase inimväärikust.
  36. juuniks 2011 kokkukutsutud aktsiaseltsi nõukogu koosoleku päevakorras oli kostja tagasikutsumine aktsiaseltsi juhatuse liikme ja esimehe ametist. Nimetatud koosolekul otsustatigi kostja ja teine juhatuse liige M A tagasi kutsuda. Samal koosolekul valiti uueks juhatuse liikmeks ja esimeheks R. S sõber M M. J. V vaidlustas nimetatud nõukogu otsused kohtus ning Pärnu Maakohtu
  37. novembri
  38. a otsusega tsiviilasjas nr 2-11-27756 tuvastati nimetatud otsuste tühisus, otsus on jõustunud. Kostja kutsuti kehtivalt aktsiaseltsi juhatuse liikmest tagasi nõukogu
  39. detsembri
  40. a otsusega ning juhatuse liikmeks ja esimeheks valiti M. M. Nõukogu nimetatud otsused olid vastuolus aktsionäride U K, M. V ja J. V seisukohtadega, kellele kokku kuulub 59,68 % aktsiakapitalist. Äriseadustiku § 319 lg 4 kohaselt on aga nõukogu liikme ennetähtaegseks tagasikutsumiseks vajalik 2/3 koosolekul esindatud aktsionäride häältest. See asjaolu, et eelnimetatud aktsionärid ei kiitnud nõukogu tegevusliini heaks, avaldus muuhulgas ka aktsionäride
  41. augusti
  42. a erakorralisel koosolekul, kus arutati aktsionär R S poolt ettevalmistatud selle otsuse eelnõu, mis on käeoleva hagi esitamise aluseks. Kuna J. V hääleõigus oli nimetatud küsimuses ÄS § 303 lg 1 alusel piiratud, võeti otsus vastu 800 häälega kohalolnud aktsionäride 1976 häälest. Otsuse vastu hääletas aktsionär U K.
  43. augustil 2011 esitas hageja eeltoodud otsuse alusel kostja vastu hagi, milles leidis, et kostja on tekitanud talle kokku kahju summas 199 869 eurot 88 senti. Hagiavalduse resolutsioonis aga nõudis hageja kahju väljamõistmist kostjalt summas 190 669 eurot 88 senti.
  44. novembril 2012 esitas hageja kohtule avalduse pealkirjaga Haginõude täpsustus, milles esitas alltoodud väited ja seisukohad. Avalduse punktis 1 väitis hageja, et tulenevalt asjaoludest, et käesoleval ajal laekub hagejale igakuiselt 1544.66 eurot üüritulu üürileantud kinnisvaralt ning et kuivõrd hageja ei saa seda tulu enam pärast ostja OÜ Aavik & Ko poolt kinnistute müügihinna tasumist (mis peab müügilepingu p 3.2 kohaselt toimuma hiljemalt
  45. detsembril 2013), jääb hagejal saamata üüritulu „reaalselt eksisteerivatelt üürilepingutelt“ vähemasti 7 aasta ja 6 kuu eest ehk 90 kuu eest. Edasi märkis hageja: “Kahju suurus oleks 90 x 1544,66=139 019.46 eurot.“ Hagiavalduse punktis 3.2.1 oli hageja leidnud, et reaalselt eksisteerivatelt rendilepingutelt 7 aasta ja 6 kuu eest saamata jääv tulu suurus on 76 770 eurot. Kui käsitleda hageja
  46. novembri 2012 menetlusdokumenti TsMS § 376 lg-s 4 sätestatud põhinõude suuruse muutmise avaldusena, siis on hageja suurendanud oma nõuet eelkäsitletud alustel 62 249.40 euro võrra, so 76 770 eurolt 139 019.40 euroni. Sama avalduse punktis 2 märgib hageja, et kuivõrd AS Pindi Kinnisvara hinnangu kohaselt on kogu AS-le Saare Kinnisvara kuulunud kinnisvara 80%-lises ulatuses üürileandmisel („keskmine vakantsuse tase 20%“) võimalik saada üüri 3150 eurot kuus, aga hageja saab käesoleval ajal üüri 1544,66 eurot kuus, tuleb ajavahemikus
  47. juuni 2011 kuni
  48. detsember 2013 (millise ajavahemiku pikkuseks loeb hageja 30 kuud), üürina saamata jääva kahju suuruseks lugeda 3150 - 1544,66 x 30 = 48 160,20 eurot. Hagiavalduse punktis 3.2.2 oli hageja märkinud samal perioodil saamata jäänud üüritulu suuruseks 68 910 eurot. Seega, kui lugeda käsitletav menetlusdokument käesolevas osas lk 10 haginõude vähendamise avalduseks, on hageja vähendanud oma nõuet siinkohal käsitletavatel alustel 20 749.80 euro võrra (68 910 - 48 160.20). Kuna hageja ei ole muutnud
  49. aprillil 2011 OÜ-le Luha Invest laenu väljastamisega väidetavalt tekitatud kahju suurust 52 500 eurot (vt hagiavalduse p 3.1) ning kostja poolt väidetavalt tekitatud otsese varalise kahju suurust 1689.88 eurot (vt hagiavalduse p 3.2.3) tuleb hageja kõigi nõuete summaarseks suuruseks lugeda 241 369.48 eurot (52 500+139 019.40+48 160.20+1689.88). Kostja vaidleb hagile vastu, sest on seisukohal, et ta ei ole hagejale, so aktsiaseltsile Saare Kommunaal kahju tekitanud. Kostja esitab oma seisukohad kõigepealt hageja poolt väidetavate saamata jäävate üüritulude kohta, seejärel hageja poolt väidetava saamata jääva intressitulu kohta ning lõpuks väidetavate otseste varaliste kahjude kohta. Hageja väidab, et kostja on tekitanud talle kahju sellega, et müüs
  50. juunil 2011 hagejale kuulunud kolm kinnisasja osaühingule Aavik & Ko. Need kinnisasjad olid hoonestatud kinnistud Kuressaare linnas asukohtadega Pikk tn 1b ja Kaare tn 4 ning laoplatsina kasutatav Tootmisbaasi kinnistu Kaarma valla Sikassaare külas. Müügilepingu kohaselt müüdi Pikk tn 1b asuv kinnistu hinnaga 134 200 eurot, Kaare tn 4 asuv kinnistu hinnaga 89 500 eurot ning Kaarma vallas asuv kinnistu hinnaga 60 000 eurot, kokku 283 700 eurot. Hageja ei väida, et nimetatud kinnistud oleks müüdud liiga madala hinnaga – vt hagiavalduse p 3.2.2 viimane lause. Kuid hageja leiab, et kinnistute müümise tõttu jääb tal saamata tulu „reaalselt eksisteerivatelt rendilepingutelt“ summas 139 019.40 eurot – vt hagiavalduse p 3.2.1 ja
  51. novembri 2012 avalduse p
  52. Hageja leiab, et kui OÜ Aavik & Ko tasub kinnistute müügihinna, lepingu kohaselt peab ta seda tegema hiljemalt
  53. detsembril 2013, siis selle järel ei saa ta enam igakuulist üüritulu summas 1544.66 eurot. Nimelt leppisid AS Saare Kommunaal ja OÜ Aavik & Ko müügilepingu p-s 3.4 kokku, et kuni kinnistute müügihinna tasumiseni saab lepingu sõlmimise päevaks sõlmitud rendilepingute tasu rentnikelt endale müüja, so AS Saare Kommunaal. Hiljem leppisid nimetatud lepingupooled kokku, et AS Saare Kommunaal saab kuni kinnistute ostuhinna tasumiseni endale ka nende kasutuslepingute järgi maksmisele kuuluva tasu, mis sõlmitakse pärast kinnistute omandiõiguse üleminekut ostjale kolmepoolselt, so OÜ Aavik & Ko osavõtul. Pooled ongi esitanud kohtule kuus ruumide üürilepingut, mis on sõlmitud pärast kinnistute omandamist OÜ Aavik & Ko poolt ja viimase kui kinnistute omaniku osavõtul. Ka nimetatud lepingutes on nähtud ette, et kuni kinnistu ostuhinna tasumiseni AS-le Saare Kommunaal saab viimane endale ruumide üürnike poolt makstava üüri. Nüüd leiab hageja, et üür, mis jääb tal saamata pärast kinnistute ostuhinna eeldatavat tasumist hiljemalt
  54. detsembril 2013, on tema kahju saamata jääva tulu näol ning nõuab selle väljamõistmist kostjalt 7 aasta ja 6 kuu pikkuse ajavahemiku eest. Kostja leiab, et hageja seisukoht on põhjendamatu, sest see asjaolu, et hageja saab hiljemalt
  55. detsembril 2013 kinnistute ostjalt nende müügihinna, välistab pärast seda ruumide kasutajatelt laekuma ostjale hakkava kasutustasu käsitlemise hageja kahjuna. Kostja leiab, et hageja käsitlus, mille kohaselt ta sooviks üheaegselt saada nii kinnistute müügihinna kui ka nende rendileandmisest laekuva kasutustasu, ei ole põhjendatud. Kui omanik müüb asja, siis üldjuhul ei ole tal võimalik saada üheaegselt nii tulu asja müügist kui selle kasutusse andmisest. Need asjaolud, et asi on müüdud ning selle omand ostjale üle antud, välistavad üldjuhul müüjal võimaluse saada samalt asjalt edaspidi kasutustasu, lk 11 so üüri või renti, sest nimetatud tasude saamise õigus läheb üle ostjale. Kui ostja on asja omandanud, siis on tal muuhulgas õigus saada endale ka tulu asja kasutusse andmisest, va juhul, kui on lepitud kokku teisiti. See asjaolu, et käesoleval juhul on müüja AS Saare Kommunaal ja ostja OÜ Aavik & Ko leppinud kokku selliselt, et kuni kinnistute ostuhinna tasumiseni laekub kasutustasu AS-le Saare Kommunaal, ei tähenda seda, et tasu, mida ruumide kasutajad tasuvad pärast kinnistute müügihinna tasumist ostjale, oleks hageja saamata jäänud tulu, oleks tema kahju. Seetõttu on kostja seisukohal, et hageja poolt hagiavalduse p-s 3.2.1 ja
  56. novembri 2012 menetlusdokumendi p-s 1 esitatud asjaoludel ei ole hagejal tekkinud kahju võlaõigusseaduse § 128 lg 4 mõttes, so saamata jäänud tulu. Samuti ei ole hagejal nimetatud asjaoludel tekkinud otsest varalist kahju, kuigi hagiavalduse p 3.2.1 pealkirjas on märgitud niimoodi. Hagiavalduse p-s 3.2.2 ja
  57. novembri 2012 menetlusdokumendi p-s 2 on hageja märkinud, et kinnistute müügiga võttis kostja talt ära võimaluse neil asuvate vabade ruumide väljaüürimiseks ning nõuab sellel alusel kostjalt kahju 48 160.20 eurot väljamõistmist ajavahemiku
  58. juuni 2011 kuni
  59. detsember 2013 eest. Hagiavalduse p 3.2.2 pealkirja kohaselt käsitleb hageja nimetatud summat saamata jäänud tuluna, mis jääb tal saamata selle tõttu, et pärast müügilepingute sõlmimist puudub tal võimalus vabu ruume välja üürida.
  60. novembri 2012 menetlusdokumendi kohaselt lähtub hageja seejuures järgmistest väidetavatest asjaoludest: a) et hageja ei saa pärast kinnistute müümist üürida välja neil paiknevaid vabu ruume; b) et AS Pindi Kinnisvara hinnangul saanuks hageja oma ruumide 80 %-lises ulatuses väljaüürimisest igakuuliselt üüri 3150 eurot; c) kuivõrd hageja saab käesoleval ajal üüri kokku 1544.66 eurot kuus, siis jääb tal igakuuliselt saamata 3150-1544.66=1605.34 eurot. Kostja märgib kõigepealt, et hageja väide, mille kohaselt on ta kaotanud pärast kinnistute müügilepingute sõlmimist
  61. juunil 2011 võimaluse vabade ruumide väljaüürimiseks, on täiesti põhjendamatu. Kohtule on esitatud üürilepingud OÜ-ga Ereston, OÜ-ga Makros, OÜ-ga Baltic Commerce, OÜ-ga Saare Vanametalli Kokkuost, OÜ-ga Saare Rehvikoda ja J Aga, millised on sõlmitud ajavahemikus
  62. november 2011 kuni
  63. oktoober 2012, seega pärast kinnistute müümist
  64. juunil
  65. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et oleks esinenud selliseid ruumide üürile võtta soovijaid, kellega jäi üürileping sõlmimata sel põhjusel, et kinnistud olid müüdud OÜ-le Aavik & Ko. Teiseks märgib kostja, et ka hageja siinkäsitletava nõude puhul kehtib kõik see, mida kostja märkis käesoleva teksti p-s
  66. Ehk lühidalt korrates: asja müüja ei saa üldjuhul üheaegselt lisaks asja müügihinnale saada tasu selle kasutusse andmise eest. Käesoleval juhul nõustus kinnistute ostja sellega, et kuni ostuhinna tasumiseni saab müüja endale kasutuslepingute järgi makstava tasu. Selline kokkulepe, et asja omandanud ostja ei saa endale selle vilju, ei ole tavapärane. Asja omandanud isikul on õigus asja ka ise kasutama asuda, kas siis kohe või soovi korral hiljem. Käesoleval juhul soovib ostja hakata Kaare tn 4 kinnistul asuvat nn tagumist angaari pärast ostuhinna tasumist ise kasutama ning selle pärast ei soostunud ta sõlmima OÜ-ga Saare Vanametalli Kokkuost pikemaajalist lepingut kui kuni
  67. detsembrini
  68. lk 12 Kuna ostja on kinnistu omandanud, on tal õigus seda ise kasutada. Käesoleval juhul soovib ostja hakata kinnistul paiknevat angaari kasutama pärast ostuhinna tasumist
  69. detsembril
  70. Veelkord: kuna asja müüja ei saa üldjuhul üheaegselt tulu nii asja müügist kui selle kasutusse andmisest, puudub alus käsitleda hagejal pärast
  71. detsembril 2013 nimetatud angaari kasutamise eest mittesaadavat üüri saamata jäänud tuluna, so kahjuna. Teisiti öeldes: see, et hageja käesoleval juhul saab kuni ostuhinna tasumiseni ostja poolt endale ruumide kasutamise eest makstava üüri, on tema boonus, st eelis tavapärase tsiviilkäibega võrreldes ning seepärast ei ole sellest edaspidine ilmajäämine käsitletav tema kahjuna. Kokkuvõttes leiab kostja, et ta ei ole hagejale ka hagiavalduse p-s 3.2.2 ja hageja
  72. novembri 2012 avalduse p-s 2 esitatud asjaoludel kahju tekitanud. Kostja ei nõustu hagejaga ka selles, et sõlmides
  73. juunil 2011 kinnistute võõrandamise lepingud läks ta vastuollu hageja aktsionäride
  74. aprilli
  75. a üldkoosoleku otsusega nr
  76. Nimetatud koosoleku protokollis on päevakorrapunkti 2 all märgitud: „
  77. Aktsiaseltsile kuuluvate kinnisasjade ja vallasvara võõrandamistehingutele ja kolmandate isikute õigustega koormamisele piirangute seadmine; Enne ettepanekute hääletamist kuulati ära aktsiaseltsi juhatuse liikme J V sõnavõtt, milles ta taotles üldkoosolekult aktsiaseltsile kuuluvate kinnisasjade võõrandamistehingute mitte lubamist ilma üldkoosoleku vastava otsuseta, tulenevalt turu madalseisust. Otsustati: Mitte lubada võõrandada ettevõttele kuuluvaid kinnisasju ilma aktsiaseltsi üldkoosoleku igakordse vastava otsuseta. Üldkoosoleku otsus kinnisasjade võõrandamiseks ei ole vajalik, kui on alust arvata, et sellega viivitamine võib kaasa tuua aktsiaseltsile majandusliku kahju. Juhatusel on lubatud võõrandada ettevõtte põhitegevuseks mittevajalik vallasvara vähemalt kohaliku keskmise turuhinna alusel. Juhatusel on keelatud ilma üldkoosoleku otsuseta aktsiaseltsi vara pantida või muul viisil kolmandate isikute õigustega koormata (va kinnisasjade kasutusse andmine üüri- või rendilepingu alusel majanduslikult soodsaimal viisil) Hääletamine toimus avaliku hääletamise teel käe tõstmisega allkirjastamisega hääletamise nimekirjas. (Lisa nr 3) Otsuse poolt:1196 häält ehk 59,92 % koosolekul esindatud häältest. Erapooletu: 160 häält ehk 8,02 % koosolekul esindatud häältest. Otsuse vastu: 640 häält ehk 32,06 % koosolekul esindatud häältest.“ ja hääletamise Eeltoodust nähtub, et ettepaneku piirata juhatusel kinnisasjade võõrandamise õigust tegi kostja ise ning see otsustati tema, U K ja M. V häältega. Kostja seletab, et soovis nimetatud otsusega takistada aktsiaseltsi uuel juhatusel võõrandada aktsiaseltsi kinnisasju R. S poolt soovitaval viisil. Kuid
  78. aasta maikuus sai ta teada, et vastuvõetud otsus ei ole notarile nähtav ega takista seetõttu uuel juhatusel aktsiaseltsi kinnisasju oma äranägemise kohaselt võõrandamast. Nagu juba märkisime, oli
  79. juuniks 2011 kutsutud kokku aktsiaseltsi nõukogu koosolek, mille päevakorras oli J. V ja M Au juhatuse liikmest tagasikutsumine ning nende asendamine M. Mu ja M Pega. J. V seletab, et
  80. aasta maikuu lõpus sai ta usaldusväärsest allikast teada, et R. S ja M. M kavatsevad Pikk tn 1b kinnistu, aga arvatavasti ka ülejäänud kahe kinnistu R. Sga seotud äriühingule võõrandamise lepingu lk 13 sõlmida koheselt pärast viimase juhatuse liikmena äriregistrisse kandmist, et tehingu sõlmimine on juba ette valmistatud. Kuna tal puudus alus arvata, et kavatsetava tehinguga võõrandatakse kinnistud nende väärtusele vastava hinna eest, otsustas ta võõrandada need õige hinnaga OÜ-le Aavik & Ko. Kostja J. V leiab, et kuna eeltoodud asjaolude tõttu oleks kinnistute võõrandamisega viivitamine võinud tuua kaasa majanduslikku kahju aktsiaseltsile, oli ta käsitletava üldkoosoleku otsuse teise lause kohaselt õigustatud võõrandama kinnistud ilma eelneva üldkoosoleku otsuseta. Märgime, et arvestades ülalmärgitud aktsiate ja häälte jagunemist ei oleks kostjal olnud probleem saavutada lihthäälteenamusega vastuvõetava otsuse vastuvõtmine üldkoosolekul. Hagiavalduse p-s 3.1 leiab hageja, et kostja on tekitanud talle kahju sellega, et andis
  81. aprillil 2011 hageja poolt OÜ-le Luha Invest laenu 100 000 eurot. Hageja märgib, et laenuintress, mis lepingu kohaselt oli 2,5 % aastas, oli liiga madal, intress pidanuks olema vähemalt 25 % aastas, nagu on laenukontorites väikelaenu keskmine intress. Hageja märgib, et eelmärgitud intressist lähtudes saab ta laenuperioodil, mille pikkus on 2 aastat ja 4 kuud (laenu tagastamise tähtaeg on lepingu kohaselt
  82. august 2013), varalist kahju 52 500 eurot ning palub selle kostjalt välja mõista. Kostja kordab juba varem menetluses väljendatud seisukohta, et 100 000 euro äriühingule laenuks andmine ei ole käsitletav väikelaenuna, mida laenukontoritena tegutsevad äriühingud annavad füüsilistele isikutele. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud mingeid eeldusi asumaks tegelema väikelaenude väljaandjana. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta oli teinud selleks ettevalmistusi. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et ta oleks pärast nimetatud laenu välja andmist aktsiaseltsile Saare Kommunaal allesjäänud raha andnud välja väikelaenudena. Seega ei ole hageja tõendanud

§ 128

lg 4 ettenähtud asjaolusid, mis näitaksid, et hageja oleks olnud eeldusi kostja poolt

  1. aprillil 2011 OÜ-le Luha Invest laenuks antud raha teistmoodi kasutades teenida sellelt suuremat tulu. Kostja on esitanud kohtule SEB Panga e-kirja ja AS Swedbank teatise, millistest nähtub, et pannes kõnealuse raha panga tähtajalisele hoiusele, oleks hageja saanud madalamat intressi, kui näeb ette OÜ-ga Luha Invest sõlmitud laenuleping. Kõigest eeltoodust nähtub, et kostja ei ole käsitletava laenu andmisega hagejale kahju tekitanud. Vastupidiselt hagiavalduses märgitule ei saa nimetatud laenuleping olla vastuolus hageja aktsionäride
  2. aprilli 2011 üldkoosoleku otsusega, sest on sõlmitud enne nimetatud koosoleku toimumist. Kostja ei pea põhjendatuteks ka hageja väiteid otsese varalise kahju tekitamise kohta hagiavalduse p-s 3.2.
  3. Kostja vastas nimetatud väidetele hagivastuse p-s
  4. Täiendusena seal esitatule märgib kostja, et ta ei ole tellinud AS-lt Pindi Kinnisvara müüdavate kinnistute hindamist, nagu väidab hageja, vaid võttis nimetatud kinnisvarabüroolt konsultatsioonid kinnistute soovitusliku müügihinna kohta, mis on oluliselt odavam teenus kui kinnistute turuväärtuse hindamine. See nähtub nii kohtule esitatud AS Pindi Kinnisvara
  5. juuni 2011 arvest hagejale kui ka kirjalike konsultatsioonidena vormistatud dokumentidest endist. Üldiselt teadaolevana ei vasta nimetatud dokumendid kinnisvara hindamise korral koostatavate arvamuste tunnustele. Kostja märgib, et
  6. aprillil 2011 aktsionäride üldkoosoleku otsus keelas juhatusel ilma üldkoosoleku otsuseta tellida kinnisasjade hindamist, mis on, nagu juba märgitud, oluliselt kallim teenus. lk 14 Puutuvalt kinnistute ühishüpoteegiga koormamise eest makstud riigilõivusse märgib kostja, et hageja on lepingute tagamise küsimuses ebajärjekindel. Laenulepingu puhul heidab ta kostjale ette selle tagamata jätmist, aga samas heidab kostjale ette kinnistute müügihinna laekumise tagamiseks ostjale üleantud kinnistutele ühishüpoteegi seadmist hageja kasuks, kui ostuhinna laekumise tagamise abinõu kohaldamist. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et kuivõrd kinnistute omandiõigus anti ostjale üle, aga nende müügihind oli tasumata, oli vajalik kinnistutele ühishüpoteegi seadmine ning selle kinnistamiseks riigilõivu tasumine oli põhjendatud. Kostja juhib tähelepanu ka sellele, tegemist ei olnud enam hagejale kuuluvate kinnistutega, milliste koormamise kolmandate isikute kasuks oli aktsionäride üldkoosolek
  7. aprillil 2011 ilma üldkoosoleku eelneva otsuseta ära keelanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud asjas esitatud materjalidega leidis, et esitatud hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel: Hageja esitas kostja vastu nõude kahju hüvitamiseks. Hageja tugineb oma nõudes järgmistele õigusaktidele:

§ 115

lg 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 115lg.

3 , mille kohaselt kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik.

§ 127lg.

1, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 128lg.

2, mille järgi varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

§ 128lg.

3, mille järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

§ 128lg.

4 , mille kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.

§ 136

, mis reguleerib kahju hüvitamise viisi ja mille kohaselt :Kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena ( lg. 1). Kui kohus on kohustanud lk 15 võlgnikku maksma perioodilisi makseid, võib kohus maksete tasumise aega ja suurust kummagi poole taotlusel muuta, kui pärast otsuse tegemist ilmnevad asjaolud, mis on maksete tasumise aja ja suuruse määramiseks olulised ning mille ilmnemise võimalust ei arvestatud perioodiliste maksete määramisel. Kohus võib juba perioodiliste maksete väljamõistmisel näha ette maksete indekseerimise või muul viisil muutmise, kui see on ilmselt mõistlik (lg. 4). Seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel, samuti muudel juhtudel, kui see on vastavalt asjaoludele mõistlik, võib kahjustatud isik nõuda kahju hüvitamist ka muul viisil kui rahalise hüvitise maksmisega (lg. 5). Äriseadustiku (ÄS) § 315 lg. 1, mille kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 315 lg. 2, mille kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: Kostja on AS Saare Kommunaal asutaja ja suurim aktsionär (44,71 % osalusega). Kostja on olnud AS Saare Kommunaal juhatuse esimees alates

  1. aastast. Viimati valiti kostja hageja juhatuse liikmeks
  2. augusti 2009.a. otsusega.
  3. Kostjaga on
  5. 2006 sõlmitud juhatuse liikme leping /t.l. 11/, mille p. 2.
  6. kohaselt kohustus juhatuse liige tegutsema aktsiaseltsi jaoks majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Seega tuleb tema kui juhatuse liikme kohustuste rikkumist hinnata sellest võlasuhtest (käsundusleping) tulenevate kohustuste rikkumisena.
  8. juunil 2011 sõlmis kostja AS Kommunaal esindajana kinnistute müügilepingud ja asjaõiguslepingud /t.l. 18/, millega võõrandas järgmised hagejale kuulunud kinnistud: a. Kuressaares, Pikk tn. 1b asuv kinnistu ,1292 m 2 , registriosa nr. 1476434 ; b Sikassaare külas, Kaarma vallas asuv Tootmisbaasi kinnistu, 2,27 ha, registriosa nr. 658034; c. Kuressaares, Kaare tn. 4 asuv kinnistu, 9614 m 2 , registriosa nr.
  9. Kinnistud müüdi koos nende oluliste osadega ja päraldistega. Kinnistute hinnaks määrati 283 700 eurot. Lepingu p. 3.
  10. järgi võttis ostja osaühing Aavik & Co endale kohustuse tasuda ostuhind hiljemalt
  11. detsembriks 2013 müüja (hageja) arvele. Lepingu p. 3.
  12. järgi tasumisega viivituse korral pidi ostja tasuma viivist 0,03 % päevas tähtaegselt tasumata summalt. Lepingu p. 3.4 kohaselt leppisid pooled kokku, et rendilepingute tasu saab müüja kuni ostuhinna tasumiseni. Lepingu p. 4.
  13. järgi lepingu esemete otsene valdus pidi ostjale üle minema päeval, kui lepingu punktis 3.1 nimetatud lepingu esemete ostuhind on müüjale tasutud. Müüja kannab kõik lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni. Lepingu p. 6 kohaselt leppisid pooled kokku omanikumuudatuse sissekandmiseks kinnistusregistrisse ja ühishüpoteegi kandmiseks kinnistusregistrisse hageja kasuks ostuhinna 283 700 eurot tagamiseks kohese sundtäitmise võimalusega. 4Enne kinnistute müümist tellis kostja nende hindamiseks konsultatsiooni Pindi Kinnisvara AS-ilt. Tasu konsultatsioonide eest maksti 384 € /t.l. 63/. lk 16
  15. aprillil 2011 on kostja AS Kommunaal esindajana sõlminud laenulepingu /t.l. 27/ osaühinguga Luha Invest, millega AS Kommunaal laenuandjana andis osaühingule Luha Invest laenu 100 000 eurot tagastamise tähtajaga
  16. august 2013, intressiga 2,5 % aastas. Lepingu p. 1.6 kohaselt tagasimakse tasumisega viivituse korral pidi laenusaaja maksma viivist 0,01 % õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kui viivitus on üle 30 päeva, siis 0,02 % päevas. Hageja, esitades kostja kui juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude, peab tõendama kostja kohustuse rikkumise, tekkinud kahju ja põhjusliku seose kostja rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Kostja vabaneb vastutusest, kui tõendab süü puudumise. Hageja esimeseks nõudeks on laenu andmisega tekitatud kahju nõue summas 52 500 eurot. Hageja heidab kostjale ette, et viimane on hoidnud hageja tegevusega saadud 10 000 eurot arveldusarvel, saamata sellelt mingit kasu.
  17. aprillil 2011 andis kostja selle laenuna osaühingule Aavik & Co liiga väikese laenuprotsendiga (2, 5 % aastas) tagatiseta, tähtaeg
  18. august
  19. Hageja leiab, et laenuprotsent oleks võinud olla vähemalt 25 % aastas, seega saamata jäänud tulu laenuperioodil 52 500 eurot ( 100 000x 22,5 % x2,4). Hageja leiab, et kostja on andnud pikaajalise, tagatiseta, laenu, väga väikese intressiga, tundmatule osaühingule, ilma nõukogu ega üldkoosolekut teavitamata, pannes sellega aktsiaseltsi tegevuse suurtesse raskustesse ja tekitades seadusevastase käitumisega seltsile suure varalise kahju. Hageja ei ole täpsustanud milles seisnes kostjapoolne kohustuste rikkumine, või et ta ei ole täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Aktsiaseltsi põhikiri /t.l. 5/ p. 5.1 lubab juhatuse esimeest esindada aktsiaseltsi kõigis õigustoimingutes üksi. Põhikirjas ei ole määratud, millistel asjaoludel ja milliste tehingute tegemiseks peaks juhatus saama nõukogu või üldkoosoleku otsuse. Vastupidi põhikirja p. 4.4.3 kohaselt võtab juhatus vastu otsuseid aktsiaseltsi tegevuse kohta. Põhikiri piirab küll laenu andmist /p. 8.1/ aktsiaseltsi ja selle emaettevõtte osanikule, juhatuse liikmele, nõukogu liikmele ega prokuristile, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele. Sama keelu kehtestab Äriseadustiku §
  20. ÄS § 306 lõike 2 kohaselt peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Lõike 3 kohaselt peab juhatus esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate aktsiaseltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt aktsiaseltsi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Juhatus peab teatama ka aktsiaseltsiga seotud äriühinguid puudutavatest asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada aktsiaseltsi tegevust. Juhatus esitab nõukogule aruanded ja teated ülevaatlikult ja selgelt, võimalikult varakult ning kirjalikult taasesitatavas vormis. Nõukogu liikmed võivad nõuda aruannete ja dokumentide ärakirju, kui nõukogu ei otsusta teisiti. lk 17 ÄS § 317 lg. 1 järgi nõukogu annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel. Nõukogu nõusolek on vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb: 3) kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine või või 7) laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest. Kuna laenu andmine ei ole hageja põhikirjaline tegevus , pidi kostja juhatuse liikmena laenu andmiseks saama nõukogult nõusoleku laenu andmiseks. Seega on kostja oma kohustust rikkunud. Küsimus on, kas kostja selline käitumine põhjustas hagejale kahju tekkimise. Hageja on oma nõuet põhjendanud sellega, et sisuliselt oli tegu väikelaenuga, mis anti pikaajalise tagasimakse kohustusega. Seetõttu oleks laenuintress saanud olla mitte alla 25 % aastas. Hageja toob välja rea laenudega tegelevaid ettevõtteid/t.l. 153 ja 154/, kes annavad laenu intressiga 48-28 % aastas ja leiab sellest tulenevalt, et intress oleks pidanud olema mitte alla 25 % aastas. AS Saare Kalur põhikirja kohaselt /t.l. 20/ on tema tegevusalaks laenude andmine omavahendite arvel. Laenude andmisega tegeleb ka Holostovi Kinnisvarahalduse AS /t.l. 22/. Kostja on toonud välja tähtajalise hoiuse intressi, mis vastavalt SEB Pank pakkumisele on 2,3 % aastas. Kuna hageja ei ole laenuandmisega tegelev ettevõte, ka ei ole tõendamist leidnud, et ta oleks teinud ettevalmistusi laenutegevusega alustamiseks, siis on hageja väited võimaliku suurema laenuintressi kohta jäänud paljasõnaliseks. Tõendatud ei ole asjaolu, et hageja juhtorganite poolt oleks määratletud laenu andmise tingimusi või intressi suurust laenu andmisel. Asjaolu, et põhitegevusena laenudega tegelevad äriettevõtted on oma laenuintressi määranud kõrgema, ei tõenda, et hagejal oleks olnud võimalik sõlmida lepinguid samasuguse intressiga. Intress määratakse kokkuleppel laenulepingu poolte vahel ja hageja ei ole tõendanud isikute olemasolu, kes oleks olnud nõus võtma hagejalt laenu samadel tingimustel nagu seda teevad laenufirmad. Samas, kui laenuks antud summa oleks tulu saamise eesmärgil paigutatud tähtajalisele hoiusele, ei oleks tulu olnud suurem. Hageja ei ole esitanud tõendeid ka selle kohta, et hageja juhtorganite poolt oleks vastu võetud mingeidki otsuseid majandustegevusest saadu investeerimiseks ja seetõttu ei olnud ka kostjale otseselt pandud sellist kohustust.
  21. aprillil 2011 aktsionäride koosoleku otsused
  23. 2011 tehtud tehingut ei mõjuta. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja kohustuse rikkumise tõttu tekkis hagejal kahju, siis leiab kohus, et esitatud nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja teine nõue on kinnisvara võõrandamisega tekkinud kahju nõue summas 199 869,88 eurot. Hageja taotleb saamata jäänud üüritulu väljamõistmist summas 76 770 eurot, s.o. peale ehitiste omandi üleandmist 7 aasta ja 6 kuu eest (90x853) ja ajavahemikus
  25. 201120.
  26. 2013 saamata jäänud üüritulu summas 68910 eurot.
  28. 2012 esitatud täpsustuses vähendas hageja viimast nõuet reaalselt laekuva üüritulu arvelt 48 160, 20 euroni. Samas on ta 90 kuu eest saamata üüritulu suurust lk 18 suurendanud 139 019,40 euroni. Sisuliselt suurendas hageja oma nõuet (kokku nõue 241 369,48 €), jäädes samas hagi esitatud nõude juurde (199869,88 €) mistõttu leiab kohus, et esitatud nõue on ebaselge. Siinkohal puudub vaidlus selle üle, et kostja oli
  30. 2011 tehingu tegemise ajal õigustatud hagejat esindama tehingute tegemisel. Samas , nagu juba märgitud, vajas ta kinnisvara võõrandamiseks nõukogu nõusolekut, mida antud juhul ei ole.
  31. aprilli 2011.a. on AS Saare Kommunaal aktsionäride erakorraline üldkoosolek muu hulgas otsustanud /t.l. 15/ mitte lubada juhatusel võõrandada ettevõttele kuuluvaid kinnisasju ilma aktsiaseltsi üldkoosoleku igakordse vastava otsuseta. Üldkoosoleku otsus kinnisasjade võõrandamisel ei ole vajalik, kui on alust arvata, et sellega viivitamine võib kaasa tuua aktsiaseltsi majanduslikku kahju. Ka otsustati kinnisvara hindamist ja sellega seoses olevaid kulutusi mitte teostada enne, kui on olemas üldkoosoleku otsus kinnisvara müügiks, aktsiaseltsi jagunemiseks või likvideerimiseks. Seega pidi kostja kinnistute võõrandamiseks saama üldkoosoleku otsuse, mida tal ei olnud. Seega on ta rikkunud oma hoolsuskohustust. Hinnates hagejale tehinguga tekitatud kahju ei ole asja menetluse käigus selgunud, et võõrandamine toimus alla kohaliku keskmise turuhinna. Kostja on küsinud hinnangu kinnisasjadele Pindi Kinnisvarast ja sellele tuginedes määranud müügihinna. Ka on ta müügihinna laekumise taganud hüpoteegiga kinnistutel hageja kasuks. Hageja on kostjale ette heitnud kinnistute koormamist. Kuna koormatis seati hageja enda kasuks, ei ole sellekohane etteheide kohtu hinnangul põhjendatud. Hageja ei ole püüdnud tõendada, et müüdud kinnistute hind oli madal ja müügi tõttu sai hageja kahju. Vastupidi hageja on põhilise kahjuna käsitlenud saamata üüritulu, mida hagejal ei ole võimalik saada tulevikus, kuna kinnitud on müüdud. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kuni müügihinna laekumiseni makstakse renditasud hagejale. Hageja on kahju nõudena esitanud nõude hageja poolt tulevikus saamata jäävale renditasule. Hageja on arvestanud renditulu eeldusel, et kõik kinnistud on täielikult kaetud rendilepingutega ja hinnanud saamata jääva renditulu suuruseks 76 770 eurot ja suurendas täpsustuses seda 139 019,40 eurot. Nõude põhjendusena on hageja esitanud kohtule AS Pindi Kinnisvara hinnangud võimalike rahavoogude kohta objektide üürile andmise korral /t.l. 65-79/, mille kohaselt üüriks võiks olla 1,30 eurot/ m 2 , kõigi objektide üürileandmisel oleks üüritulu 3150 eurot kuus. Samas – käesoleval ajal on ruumid kaetud rendilepingutega vaid osaliselt ja võib ainult oletada, millises mahus õnnestuks tulevikus rendilepinguid sõlmida. Nagu selgub
  32. aastal sõlmitud rendilepingutest /t.l. 169-176/ lepiti üüri suuruseks kokku mitte 1,30 vaid alates 0,632 €/m 2 . Hageja ei ole sõlminud lepinguid tähtajaga kuni 2021 aastani, mis tagaks talle võimaluse kinnisvara müümata jätmise korra saada pikaajaliselt renditulu. Põhjendatuks ei saa lugeda hageja väidet, et seoses kinnistute müügiga on hageja jäetud ilma võimalusest sõlmida üürilepinguid. Kohtule esitatud üürilepingud OÜ-ga Ereston, OÜ-ga Makros, OÜ-ga Baltic Commerce, OÜ-ga Saare Vanametalli Kokkuost, OÜ-ga Saare Rehvikoda ja J Aga, millised on sõlmitud ajavahemikus
  33. november 2011 kuni
  34. lk 19 oktoober 2012, seega pärast kinnistute müümist
  35. juunil
  36. Hageja väide, et tegelikult on olnud veel soovijaid, kellega ei olnud võimalik sõlmida lepinguid põhjuselt, et kinnisasjad olid müüdud, on jäänud paljasõnaliseks ja tõendamata. Isegi kui lugeda põhjendatuks, et reaalselt eksisteerivatelt rendilepingutelt jääb hagejal ostuhinna tasumise järel saamata 76 770 eurot (või 139 019,40?) ja kuni ostuhinna tasumiseni saama tulu 48 160,20 €, siis tuleb arvesse võtta, et juhul kui ruumid oleksid jäänud müümata, jääks hagejal saamata müügitulu summas 283 700 eurot. On selge, et omanikul ei saa olla õigustatud ootust saada samal ajal müügi- ja renditulu. Samas on hageja peale kinnistute müüki saanud, tänud kostja tegevusele, üüritulu nii varem sõlmitud lepingutelt kui peale müüki sõlmitud lepingutelt. Ka tuleb arvestuslikust loodetavast kasust maha arvata kulutused, mida hageja kasu saamiseks peaks tegema. Kulutusi iseloomustab kasvõi asjaolu, et 2011 aasta põhiinvesteeringute summa hageja aktsionäride koosoleku otsuse kohaselt oli 3000 eurot , arvesse tuleks aga võtta hageja poolt välja toodud perioodi 7 aastat 6 kuud, siis arvestuslik kulu võiks olla mitte vähem kui 22 500 eurot. Kuna müüdud kinnisasjad olid põhiliselt rendiobjektiks ja nende korrashoid nõudnuks hagejalt kulutuste tegemist, ei saa hüpoteetilist üürikulu arvestada saamata jäänud tuluna Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue saamata jäänud tulu nõudes on tõendamata ja põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus oma otsuses nr. 3-255-11 on asunud seisukohale, et saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks peab hageja muu hulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Antud juhul hageja oma nõuete osas seda teinud ei ole. Ka ei ole hageja tõendanud, et kostja ei tegutsenud majanduslikult otstarbekalt , kasutas hageja vara oma huvides ja tema süüline tegevus põhjustas hagejale suure kahju (RK 3-2-1-41-03), ehk siis põhjustas hagejal raske majandusliku olukorra. Juhatuse liige kannab varalist vastutust üksnes süü olemasolul (RK 3-2-1-75-02) Hageja on esitanud kohtule tõenditena kostja kirjavahetuse /t.l. 155 / ja kostja ja tema abikaasa vahel sõlmitud abieluvara lepingu /157/, mis väidetavalt tõendab, et kostja tunnistas kahju tekitamist hagejale e., et on väga valesti toiminud. Kohus ei pea hageja sellekohast väidet asjakohaseks. Hageja kolmas nõue on laenu ja kinnisvara müümisega tekitatud otsese kahju nõue 1689,88 eurot Muu hulgas sisaldab see:
  37. jurist Mihkel Tuusile konsultatsioonide eest makstud 613,52 eurot. Arve kohaselt on antud konsultatsioone äriõiguse küsimustes. Tõendamata on, et see kulutus oleks seostud kostja poolt allkirjastatud tehingutega ja kahjustaks hageja huve.
  38. notarile
  40. 2011 tehtud kinnistute müügilepingute ja asjaõiguslepingute eest makstud 536,81 eurot. Kinnistute müügilepingu kohaselt kandsid pooled tehingu kulud võrdsetes osades, mis on tavapärane. Seega ei saa tehtud kulutust käsitleda kahjuna.
  41. Pindi Kinnisvara AS-ile kinnistute hindamise eest makstud 384 eurot. Nagu selgub kostja poolt esitatud tõenditest /t.l. 141- 146/ ei olnud tegu kinnistu hindamisega vaid konsultatsiooniga kinnistute võimaliku müügihinna väljaselgitamiseks mis on oluliselt odavam kui hindamine ja seetõttu oli konsultatsioon ilmselgelt majanduslikult otstarbekam.
  42. Rahandusministeeriumile tasutud riigilõiv 155,55 eurot. Lõiv on tasutud asjaõiguslepingust tuleneva ühishüpoteegi kandmiseks kinnistusraamatusse. Laenu tagatis oli eelkõige hageja huvides ja seda ei saa käsitleda kahjuna. lk 20 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuigi kohus tuvastas kostja tegevuses vastuolu seaduse ja hageja üldkoosoleku otsusega
  43. aprillist 2011, ei ole hageja tõendanud kahju olemasolu. Kostja, lähtudes oma pikaajalisest kogemusest on tehinguid tehes toiminud parimal võimalikul moel ja ei ole tõendatud, et tehingutega kahjustati hageja huve, kostja kasutas hageja vara oma huvides ja tema süüline tegevus põhjustas hagejale suure kahju. Menetluskulu TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg. 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg. 3 järgi hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Avaldaja peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohtunik: Külli Mõlder

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.