lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
lg 2 kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tegi kindlaks, et Txxxx Hxxxxx ja Kxxxxx Hxxxxx on ühine alaealine laps Exxxxxxxx Hxxx, sündinud xxxxxxxxxx. a. Txxxx Hxxx ja Kxxxxx Hxxxxlahutavad ning laps jääb elama ema juurde. Vastavalt PkS § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PkS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kehtiva PkS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määrusega nr 90 on alates 01.07.2009.a ühe kuu töötasu alammääraks kehtestatud 278,02 eurot. Seega peab lapsele makstav elatis olema vähemalt 139,01 eurot kuus. Txxxx Hxxx lapse esindajana nõuab elatist summas 200 eurot kuus. Kostja on nõude õigeks võtnud ja ei ole esitanud sellele vastuväiteid. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt lapse ülalpidamiseks välja elatise 200 eurot kuus alates 01.11.2011.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus mõistab elatise välja lapse kasuks, sest laps on õigustatud isikuks vastavalt PkS § 97 p 1. Kohus määrab elatise tasumise osas kindlaks otsuse täitmise korra vastavalt
lg 1: lapse kasuks välja mõistetud elatis tuleb tasuda igakuiselt ema Txxxx Hxxxx arveldusarvele. MENETLUSKULUDE JAOTUS Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt määrab kohus muu hulgas kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral otsuses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja on hagi kohe õigeks võtnud ja hagimaterjalidest ei nähtu, et ta oleks andnud põhjust hagi esitamiseks, seega tuleks
Kostjal ei ole tekkinud menetluskulusid ja kostja ei taotlenud menetluskulude hüvitamist hagejalt, seega jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Ülle Raag Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.