← Eesti

2-11-40163/6

Obsah (4)§ 434§ 231§ 440§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar, Otsuse tegemise aeg ja koht 23. novembril 2011.a. Haapsalu Kohtumajas Tsiviilasja number 2-11-40163 Tsiv

§ 434-436, 467 lg2 ja 632 kohus otsustas : 1.

Hagi rahuldada.

  1. Lahutada O K ja H N abielu, milline on registreeritud
  2. juulil 1987.a. Harju Rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on abieluaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr
  4. Peale lahutust O K perekonnanimeks „K“ ja H N perekonnanimeks „N“.
  5. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.
  6. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
  7. Jõustunud kohtuostuse ärakiri saata perekonnaseisuasutusele. Menetluskulude jaotus
  8. Menetluskulud jätta poolte endi kanda Edasikaebamise kord 1

(2)Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Poolte abielu registreeriti
  1. juulil 1987.a. Harju RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on abieluaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr
  2. Abielust lapsi sündinud ei ole. Hageja O K taotleb abielu lahutust märkides põhjuseks, et abielu kostjaga ei kujunenud õnnelikuks. Oma erinevate iseloomude tõttu on nad kostjaga asunud eraldi elama juba
  3. aastast. 31.09.2004.a. kirjutas kostja alla paberile, millel kinnitab, et tal puuduvad esemelised nõudmised ning kompensatsiooni ei nõua hagejalt. Seni ei ole kostja aga abielulahutuse vormistamiseks perekonnaseisuosakonda tulnud ja see asjaolu ongi tinginud lahutuse avalduse esitamise kohtule. Kohtuistungil kinnitas hageja oma soovi abielu lahutada, kooselu taastamist ei pidanud võimalikuks. Kostja seisukoht Kostja H N võtab hagi õigeks kinnitades, et soovib ka ise lahutust. Faktiliselt elavad nad hagejaga lahus juba 2004.aastast. Kooselu taastamist ei pea kostja võimalikuks. Muid nõudeid ei ole. Kohtu seisukoht Perekonnaseaduse (edaspidi PerekS) § 65 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu ja seda juhul, kui abikaasad vaidlevad abielulahutamise või lahutamisega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Kuna kostja H N ei ole ilmunud perekonnaseisuosakonda abielu lahutama, siis saab seda käsitleda poolte vahelise vaidlusena abilu lahutamise üle. PerekS § 67 lg1,2 alusel lahutab kohus poolte abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhte lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Käesoleval juhul on abikaasad elanud lahus ligi seitse aastat, seega saab kohus teha järelduse, et poolte vahelised abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

§ 231

lg2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.

§ 440

lg1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on kinnitanud kohtus, et ta on nõus abielulahutusega ja kooselu taastamist ei pea võimalikuks. Eeltoodule tuginedes on põhjendatud hagi rahuldamine, poolte abielu lahutamine. PerekS § 66 alusel abielu lõppeb abielu lahutamisel kohtus - kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt Nimeseaduse §-le 11 lg 1 Abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama sätte lg 2 kohaselt taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Pooled on soovinud abielu ajal kasutatud perekonnanimede säilitamist, mis mehel on „K“ ja Naisel „N“. . Menetluskulude jaotus 2

(2)

§ 164

lg1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb jätta kummagi poole menetluskulud neid teinud poole enda kanda. Kristel Pedassaar Kohtunik 3

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.