) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks.
lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist.
lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (hagi esitamise ajal 2011.a 139.01 EUR, alates 01.01.2012.a 145 EUR).
lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (
Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
järgi saab ülalpidamise saamiseks õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuivõrd elatist nõutakse antud juhul miinimummääras, ei ole kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt üldse vajalik tõendada lapse vajaduste loetelu. Sellisel juhul saab muus ehk väiksemas summas elatist välja mõista vaid ülalmärgitud
Antud asjas on kohus veendumusel, et asjaolusid elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära ei esine. Kostja ei ole töövõimetu ega oma ülalpidamiskohustust teiste laste suhtes peale hageja. Kostja esitatud arstitõendist nähtuvalt põeb ta kõrgvererõhutõbe ja temale on vastunäidustatud raske füüsiline töö ning töö kõrgustes, kuumas ja külmas. See aga ei näita kostja töövõimetust, vaid üksnes töövõime osalist piiratust, töövõime (isegi osalist) kaotust ei ole kostja puhul tuvastatud. Vanem peab 2
Kuivõrd haginõue ulatub 1. septembrisse 2010.a, siis peab kohus tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 kuni kohtuotsuse tegemiseni elatist tagasiulatuvalt välja mõistes arvama kostjalt väljamõistetavast elatisest maha summad, mille ulatuses oli kostja laste ülalpidamiskohustust sel perioodil täitnud. Sama otsuse kohaselt tuleb maakohtul otsuse selguse ja täidetavuse huvides tuleb hagi täielikul või osalisel rahuldamisel elatis tagasiulatuva perioodi eest ühekordse summana välja mõista. Kostja väitel on ta tasunud (esitatud ka maksekorraldused) 17.05.2011.a 65 eurot, 17.01.2012.a 50 eurot ja 17.02.2012.a 20 eurot, kokku 135 eurot, neid väiteid hageja vaidlustanud ei ole. Muid tõendeid või väiteid elatise tasumise kohta menetluse ajal pooled esitanud ei ole. Kuna kostja kohustus elatise tasumiseks perioodil 01.09.2010 – 24.05.2012.a oli 2920 EUR (139 EUR x 16 kuud (01.09.2010 – 31.12.2011) = 2224 + 145 EUR x 4 kuud ja 24 päeva = 696) ning tasutud on 135 EUR, siis tuleb eelneva põhjal kostjalt välja mõista senine elatise võlgnevus 2785 EUR. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas poolte endi kanda, sama paragrahvi teises ja kolmandas lõikes nimetatud erandlikke asjaolusid menetluskulude muul viisil jagamiseks pooled esile toonud ei ole. Toomas Talviste Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.