Keelduda menetlusse võtmast H. K. hagi A.K. vastu lastele elatise saamiseks ja tagastada see esitajale. Jätta läbi vaatamata H. K. taotlus hagi tagamiseks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja H.K. enda kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui 1 seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 06. oktoobril 2010.a. esitas H.K. Pärnu Maakohtusse hagiavalduse A. K. vastu. Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja selle lisadega, leiab, et sisuliselt hagejal avalduses toodud nõudega kohtu poole pöörduda ei ole võimalik, kuna hagiavalduses sisalduvad nõuded ei ole esitatud ei hageja ega ka poolte ühiste laste seadusega kaitstud õiguste ja huvide kaitseks. Nimelt on hageja jätnud hagiavalduses mulje (viitamata kordagi ei avalduse sisus ega lisades varasemale elatise väljamõistmisele kostjalt), nagu pöörduks ta kohtu poole elatise väljamõistmise hagiga kostja vastu esmakordselt. Samuti on hageja esitanud hagis hagi tagamise taotluse kohtumenetluse ajaks seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimiseks. Kohus kohustab hagejat selgitama, mis ta ei ole kohtule esitanud tõeseid andmeid ja kohut eksitanud. Kohtu andmebaasidest nähtuvalt on aga Pärnu Maakohtu 31.01.2000.a otsusega nr 2792/1999.a mõistetud kostjalt A. K. hageja H. K. kasuks välja elatis poolte alaealiste laste E.K. ja E. K. ülalpidamiseks, kummalegi lapsele 650 krooni kalendrikuus. Lisaks sellele on kostja nimetatud kohtulahendi mittetäitmise eest kriminaalasjas nr 1-08-9984 Harju Maakohtu 22.12.2008.a otsusega tunnistatud süüdi karistusseadustiku § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Seega asub kohus seisukohale, et hagejal ei ole teistkordset perekonnaseadusest tulenevat õigust elatise väljamõistmise hagiga kohtu poole pöördumiseks ning hagi tagamise korras menetluse ajaks kostjalt esialgse elatise väljamõistmise taotlemiseks (elatisabiseaduse § 2 lg 4 tulenevalt makstakse elatisabi vanemale, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist, välja arvatud elatise suuruse muutmist). Küll aga saab kostja esitada kohtusse nõude tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 459 lg 1 alusel, kuna pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et hagiavaldus tuleb jätta käiguta ja anda hagejale tähtaeg avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hagiavalduses esinevad järgnevad puudused: 2
lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagejal avalduses sisalduv nõue esitada kui väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks. Kohtu hinnangul on selleks sisuliselt vajalik uue hagiavalduse teksti koostamine, milles hageja toob muuhulgas välja andmed varasema elatise väljamõistmise ja lahendi täitmise kohta, samuti aga eelviidatud
lg 1 tuleneva selgituse poolte varalise seisundi või laste vajaduste muutumise osas võrreldes varasema lahendi tegemise ajaga, kuna vastavad asjaolud saavad eelkõige olla aluseks elatise suurendamise nõude kohtusse esitamisele. Lisaks palub kohus hagejal hagiavaldusest välja võtta korduvad viited tagasiulatuvaks elatise väljamõistmiseks, sest varasemat lahendit võib antud juhul
lg 2 alusel muuta alates hagi esitamise ajast ning hagi tagamise taotluse, kuna tegemist ei ole esialgse elatise väljamõistmise nõudega. Ülalviidatud elatisabi seaduse sätte järgi sellekohase taotluse esitamist elatise suurendamise hagis seadusandja aga ette näinud ei ole. • Avalduses märgitud hagihind on vale (
lg 1 p 5).
lg 2 reguleeritult on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kuna käesoleval juhul saab hageja nõue olla suunatud üksnes elatise suuruse muutmisele, tuleneb hagihind kostjalt väljamõistetud elatise ja hageja poolt käesolevas avalduses soovitava elatise vahesummast, arvestatuna 9kuulisele perioodile. Väljamõistetud elatise summa 2 lapse peale on 1250 krooni ning antud juhul soovib hageja elatist kokku summas 4350 krooni. Seega on asjas hagihinnaks 4350 - 1250 = 3100 x 9 = 27 900 krooni. •
lg 1 p 3 järgi lisatakse hagiavaldusele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt (st hagiavalduse tekstis), millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hagejal tuleb hagiavalduse juurde lisada ka tsiviilasja nr 2792/1999.a elatise väljamõistmise lahend. • Avalduse lõpus puudub sellele lisatud dokumentide nimekiri (
• Hageja peab hgaiavalduses märkima, kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil.
• Rahvastikuregistri andmetel kostjal konkreetset sisekirjutusaadressi ei ole. Hageja on kostja elukohaks märkinud. Hageja peab kohtule teada andma, kas nimetatud aadressil on kostjale võimalik ka praegusel ajal tegelikult menetlusdokumente kätte toimetada. Kui seda teha ei ole võimalik, siis tuleb hagejal märkida, missugusel aadressil saab menetlusdokumente kätte toimetada või mida ta on teinud kostja aadressi teadasaamiseks.
Kohus 07.10.2010.a. määrusega andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva. Hageja on määruse kätte saanud 15.10.2010.a. Kohus hoiatas, et nimetatud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle esitajale. Hageja hagiavalduses puudusi ei ole kõrvaldanud. Ülaltoodu alusel kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle esitajale. 2. Menetluskulude jaotus. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 168 lõikest 1 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. • Maili Tartu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.