§-le 394 ning kohustas neid hagile kirjalikult vastama. Menetlusdokumendid toimetati OÜ-le Eesti Roos kätte 15.11.2010.a ja OÜ-le Lillemaa 23.11.2010.a. OÜ Eesti Roos esitas kohtule kirjaliku vastuse 05.12.2010.a ning OÜ Lillemaa 06.12.2010.a. Koos kirjaliku vastusega esitas OÜ Eesti Roos esindaja kohtule koopia 20.11.2010.a allkirjastatud kinnituskirjast (tl 53), milles OÜ Lillemaa esindajad Axxxxx Exxxxxx ja Ixxx Axxxxxxx kinnitavad, et kõik kohustused seoses lillekauplusega Jõgeval Suur tn 6 kuuluvad OÜ-le Lillemaa rendilepingu alusel, mis on sõlmitud 2007.a augustis. 13.01.2011.a esitas hageja esindaja kohtule vastuse (tl 79-80), milles teatab, et kuna OÜ Lillemaa on tunnistanud ja kinnitanud, et kõik hagis toodud nõuded ja kohustused kuuluvad neile, siis ei ole hagejal selles osas OÜ-le Eesti Roos pretensioone. 05.04.2011.a esitas kostja OÜ Lillemaa esindaja kohtule poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu. Lepingus taotlesid pooled kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist sel alusel. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
lg 2 näeb ette, et pooled võivad asja lõpetada kompromissiga.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega 2 ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada. Menetluse käigus on hageja Txxx Kxxxxx ja kostjad OÜ Lillemaa ja OÜ Eesti Roos jõudnud ühisele arusaamisele selles, et Jõgeval Suur t. 6 asuvate ruumide üürilepingu ja võlgadega seotud kohustuste eest vastutab OÜ Lillemaa, mistõttu on põhjendatud kompromissi sõlmimine Txxx Kxxxxx ja OÜ Lillemaa vahel. Hagi OÜ Eesti Roos vahel tuleb lugeda
Pooled on sõlminud kostjate kohustuste täitmiseks kompromissilepingu. See ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja vastavalt
Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et nad teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest
järgi.
näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud ja taotlenud kohtult menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamist kolme päevani. Kohus leiab, et vastavalt
lg-le 4 on võimalik taotlus rahuldada ja poolte kokkuleppel tuleb määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Menetluskulude jaotus:
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte kanda. Kohus lähtub määruse tegemisel
Kohtunik Ü. Raag 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.