Obsah (13)

§ 415§ 416§ 367§ 79§ 317§ 414§ 407§ 413§ 468§ 173§ 162§ 176§ 177

2-10-48090 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. august 2011.a , Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-1

§ 415, § 422).

Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (

§ 416lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 01.10.2010 esitas Condor Inkasso OÜ kohtule hagi Jxxxx Rxxxx vastu võlgnevuse 30 000 krooni, intressi 1493,23 krooni (95,43 eurot) ja viivise ajavahemiku 10.06.2009 – 30.09.2010 (alates lepingu ülesütlemise päevale järgmisest päevast kuni hagi esitamise kuupäevani) eest summas 6360 krooni (406,48 eurot),

§ 367alusel lisanduva viivise ning menetluskulude väljamõistmise nõudes.

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt

§-le 394 ning kohustas teda vastama hagile kirjalikult. Kostjale ei õnnestunud hagi ja lisasid kätte toimetada hageja poolt näidatud aadressidel: viimases teadaolevas elukohas Eestis ega ka võimalikus elukohas välisriigis. Kohalikule omavalitsusele ja politseiasutusele ei ole teada Jxxxx Rxxxxxasukoha võimalikud täpsemad andmed, on teada, et ta elab Soome Vabariigis. Viimane teadaolev elukoht on kostjal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Seega on võimalik hagi tema vastu lahendada

§ 79lg.2 kohaselt viimase teadaoleva elukoha järgi Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas.

Hageja taotlusel avaldati menetlusdokumendid ja kohtukutse

§ 317lg.1 p.2, lg.3, lg.5 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.märtsil 2011.a.

(tl.49,50). Kostja kohtule vastanud ei ole ega ilmunud ka kohtuistungile. Hageja taotles

§ 414

alusel hagi rahuldamist tagaseljaotsusega ja kostjalt menetluskulude väljamõistmist. Hageja esitas menetluskulude nimekirja. Kohtulahendi tegemise perioodil selgus kostja kohta täiendav võimalus menetlusdokumentide kätteandmiseks, mistõttu kohus lükkas lahendi tegemise aja edasi. Kostjale menetlusdokumente kätte anda ei õnnestunud. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

§ 414

lg.1 sätestab: kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 413lg-s 3 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. 2

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja võlanõue tuleneb hageja ja kostja vahel 02.11.2008.a. sõlmitud krediidilepingust. Poolte vahel on tarbijakrediidilepingust tulenev võlasuhe. Võlaõigusseaduse § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ja hagejal on põhjendatud alus nõuda kostjalt kohustuse täitmist, leping üles öelda ja nõuda õiguskaitsevahendite rakendamist. Hageja taotles

§ 367

alusel viivise väljamõistmist kuni kohtuotsuse tegemiseni ja sealt edasi viivise väljamõistmist protsendina 16% aastas põhinõudelt kuni põhisumma täieliku tagastamiseni. Kohus rahuldab hagi ja märgib

§ 468lg.1 p.2 alusel, et kohtuotsus on viivitamata täidetav.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda

§ 176lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega.

Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 6000 krooni (383.47 eurot), Ametlikes Teadaannetes teate avaldamiselt riigilõiv 6,39 eurot ja kohtuväliseks kuluks hageja esindaja tasu 180 eurot.. Nimetatud menetluskulud tuleb kanda kostjal

§ 162

lg 1 alusel.

§ 177

lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Ülle Raag Kohtunik 3