§-le 394 ning kohustas neid hagile kirjalikult vastama 15. detsembriks 2010.a. Menetlusdokumendid toimetati kostja Mxxxx Sxxxxxxx kätte 30.11.2010.a ning kostja VxxxxxPxxxxxxxxxxx 25.11.2010.a. Kostjad ei ole kohtule vastanud. 07.01.2011.a esitas hageja esindaja kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu. Lepingus taotlesid pooled kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist sel alusel. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
lg 2 näeb ette, et pooled võivad asja lõpetada kompromissiga.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada. Pooled on sõlminud kostjate kohustuste täitmiseks kompromissilepingu. See ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja vastavalt
Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et nad teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest
järgi.
näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud ja taotlenud kohtult menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamist viie päevani. Kohus leiab, et vastavalt
lg-le 4 on võimalik taotlus rahuldada ja poolte kokkuleppel tuleb määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Menetluskulude jaotus:
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et hageja menetluskulud summas 3320 krooni ehk 212,19 eurot (1/2 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 1500 krooni ehk 95,87 eurot + hagimaterjalide väljatrüki eest tasutud riigilõiv 220 krooni ehk 14,06 eurot + hageja õigusabikulud 1500 krooni ehk 95,87 eurot + menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest tasutud riigilõiv 100 krooni ehk 6,39 eurot) kannavad solidaarselt kostjad. Samuti on kokku lepitud, et muud kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad kostjate kanda. Pooled taotlesid hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist hagejale pooles osas.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Asja materjalidest nähtuvalt tasus hageja 23.09.2010.a maksekorraldusega nr 92846837 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumber 2900072699 (selgitus „0808443/96kt; RL hagiavalduse ja ärakirjade esitamise 3 eest, Sxxxx ja Pxxxxxxxxx“) riigilõivu 3220 krooni (tl 25), millest riigilõiv hagi esitamise eest oli 3000 krooni. Kohus leiab, et hagejale tuleb vastavalt esitatud taotlusele tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 1500 krooni, millele vastab 95,87 eurot, taotluses toodud arveldusarvele. Kohus lähtub määruse tegemisel
Kohtunik Ü. Raag 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.