2-13-70093/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2013.a Pärnu, kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-13-70093 Tsiviilasi A.e avaldus B. põlvnemise tuvastamiseks Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmise otsustamine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja A. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx; RESOLUTSIOON Keelduda menetlusse võtmast A.`e avaldust B. põlvnemise tuvastamiseks ning tagastada avaldus selle esitajale. Jätta menetluskulud antud avalduses A.`e kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud Pärnu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-12-39626, Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) avaldus D. (endine K.) hooldusõiguse piiramiseks alaealiste laste C.e ja B. suhtes ning E. hooldusõiguse piiramiseks alaealise lapse B. suhtes. 28.08.2013 esitas A., kes on eeltoodud asjas puudutatud isikuks C.e isana, kohtule avalduse, milles palub DNA-ekspertiisi abiga tuvastada alaealise B. põlvnemine, kuna arvab, et lapse bioloogiliseks isaks võib olla sünniakti kantud E. asemel A.. Põlvnemise tuvastamise avalduse palub liita tsiviilasjaga nr 2-12-
2. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 372 lg 4 lause 2 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. 2-13-70093 Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 kohaselt loetakse , et lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on isaduse omaks võtnud. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on xx.xx.xxxx sündinud lapse, B. sünniakti kantud D. abikaasa E.. Sellega on lapse põlvnemine tuvastatud ning asjast huvitatud isikul, A.el tuleb kõigepealt E. isadus hagimenetluse korras vaidlustada ja alles pärast kohtuotsuse, millega tuvastatakse, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati, jõustumist saab kohus lahendada isaduse tuvastamise hagi. PkS § 94 lg.1 järgi isaduse tuvastab kohus, kui perekonnaseaduse § 84 lõike 1 punkti 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud perekonnaseaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Vastavalt PkS § 95 põlvnemise tuvastamine ja vanema kande vaidlustamine toimub hagimenetluse korras. Vastavalt PkS § 95 ja TsMS § 559 lg.1 p.5 hagita menetluses lahendatakse isikust põlvnemise tuvastamist ja vanema kande vaidlustamist pärast isiku surma. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et avaldusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada ja avaldust ei saa menetleda, kuna B. põlvnemine on seaduse alusel tuvastatud E.st. Kohus jätab esitatud avalduse menetlusse võtmata ja tagastab avalduse koos lisadega selle esitajale. Kohus selgitab täiendavalt, et PKS § 91 lg 1 kohaselt isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel , kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga v. kes on osaduse omaks võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul. Eelmises lauses nimetatud nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus. Kui avaldaja jääb isaduse vaidlustamise hagi esitamise soovi juurde, peab esitatav hagi vastama Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 338 - 340 ja § 363 sätestatud vormi ja sisu nõuetele – olema selgesti loetavalt trükitud masina- või arvutikirjas A4 formaadis, sisaldama hageja ja kostja isiku ja kontaktandmeid, sisaldama nõuet, selle aluseks olevaid asjaolusid ja asjaolusid kinnitavaid tõendeid. Hagilt mittevaralises nõudes tuleb tasuda riigilõivu täismääras 300 eurot, ID-kaardi abil veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel soodusmääras 250 eurot. Vastavalt TsMS § 168 lg 1 tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtule teadaolevalt asjas menetluskulusid kantud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 2