2-13-52391 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 4.detsember 2013.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-52391 Tsiviilasi Ü J hagi T J vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungil osalesid Hageja Ü J ( Kostja T J ( ) Istungil ei osalenud hageja lepinguline esindaja Liivi Tuus Kohtuistungi toimumise aeg 4.12.2013.a. RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Lahutada Ü J ja T J abielu, mis on sõlmitud 14.11.1981.a. tollases Kingissepa Rajooni Perekonnaseisuosakonnas, kande nr
- Kohtukulude jaotus Jätta kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS 1.Hageja on esitanud kohtule hagi abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja Ü J ja kostja T J, , abiellusid Kingissepa Rajooni Perekonnaseisuosakonnas
- novembril
- Abiellumise kohta tehti abieluaktide registreerimise raamatusse kanne nr 195, abielu sõlmimise kohta anti välja abielutunnistus nr I-LA nr 411625 (vt lisa 2). 1 2-13-52391 Poolte abielu purunes erimeelsuste tõttu
- aasta kevadel. Alates sellest ajast ei ole pooltel lähisuhteid. Pooled elavad küll samas elamus asukohaga , kuid nende eluase on elamu erinevates otstes asuvates ruumides. Pooltel on kummalgi oma sissepääs tema kasutuses olevatesse eluruumidesse. Esialgu, pärast abielu purunemist kasutasid hageja ja kostja ühist kööki, kuid käesolevaks ajaks on hageja ehitanud tema kasutuses olevatesse ruumidesse endale köögi. Seega on poolte abielusuhted alates
- aasta kevadest lõppenud.
- aasta sügisest alates on hagejal lähisuhe T Jga ja hageja leiab, et tekkinud olukorras on mõistlik purunenud abielu kostjaga lahutada. Kuna hageja ja kostja on elanud eraldi üle kahe aasta ja hagejal on
- aasta sügisest alates uus partner, tuleb käesoleval juhul eeldada abielusuhete lõppemist. Hageja on veendumusel, et tema ja kostja abielusuhteid ei ole võimalik enam taastada. Poolte abielu on käesoleva ajani lahutamata. Abielu ei ole kostjast tingituna olnud võimalik lahutada kohtuväliselt. Hageja on kostjale teinud korduvalt ettepaneku abielu lahutada. Kahel korral on hageja toonud perekonnaseisuosakonnast abielu lahutamise avalduse blanketi, selle täitnud ja palunud kostjal anda nõusolek abielu lahutamiseks kohtuväliselt. Kostja on visanud hageja poolt täidetud abielu lahutamise avalduse ära ja keeldunud abielu kohtuväliselt lahutamast. Oma käitumist on kostja põhjendanud väitega, et tema ei taha lahutust. Kuna kostja on keeldunud abielu lahutamisest kohtuväliselt, on hageja sunnitud pöörduma abielu lahutamise nõudega kohtu poole. Hageja ja kostja abielust on sündinud üks ühine laps, kes on käesolevaks ajaks täisealine. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt TsMS § 164 lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Hageja on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta õigluse printsiibist lähtuvalt kostja kanda, sest kostja on keeldunud abielu kohtuvälisest lahutamisest ja on põhjustanud käesoleva kohtumenetluse. Lähtudes eeltoodust palub hageja: 1) lahutada
- novembril 1981 Kingissepa Rajooni Perekonnaseisuosakonnas sõlmitud T Ju (J), ja Ü Ju (J), abielu, mille kohta on abieluaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr
- 2) Hageja ja kostja menetluskulud jätta kostja kanda. KOSTJA SEISUKOHT
- Kostja on kohtuistungil lahutusega nõus. KOHTU SEISUKOHT
- Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi (§ 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja (§ 67 lg 3). Kohtuistungil hageja kinnitas, et nende abielu kostjaga on lõppenud. Kuna hageja ei soovinud ka leppida ega kooselu taastada, siis on tuvastatud et poolte abielu jätkamine on võimatu ja nende abielu kuulub lahutamisele. Poolte abieluline kooselu on lõppenud 2011 aasta kevadel ja alates sama aasta sügisest on hagejal lähisuhted teise naisterahvaga. Seega tuleb abielusuhted lugeda pöördumatult lõppenuks. 2 2-13-52391 Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Reena Undrest kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3