Hageja juhib täiendavalt kostja tähelepanu võlaõigusseaduses sätestatule. Võlaõigusseaduse §-le 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Hageja on esitanud laenulepingu sõlmimise tõendamiseks lepingu nr X-EL, mille kohaselt olid laenusaajaks Kostja ja B.R.. Kuivõrd laenusaajad ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt lõpetas hageja lepingu ennetähtaegselt ning realiseeris lepingu tagatiseks oleva vara. Eeltoodu osas poolte vahel vaidlus puudub.
ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja
lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist.
lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt
lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kostja on asunud seisukohale, et kuivõrd tsiviilasjas nr x 31.05.2011 kohtumääruse punktis 3.2 on sätestatud, et laenulepingust nr X-EL tulenevaid kohustusi kohustub alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest tasuma B.R., siis ei ole hagejal alust nõuda temalt Lepingust tulenevat võlgnevust. Hageja tuletab kostjale meelde, et Lepingu ja selle lisade kohaselt on laenusaajaks kostja ning kaaslaenusaajaks B.R.. Lepingu kohaselt laenusaajaks on laenusaaja ja kaaslaenaja koos. Seega vastutab Kostja B.R.iga Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest hageja ees solidaarselt. Asjaolu, et kostja ja B.R.i vahel on sõlmitud kohtulik kompromiss, mille kohaselt kohustub Lepingust tulenevaid kohustusi edaspidi täitma üksnes B.R., ei muuda aga hageja sõlmitud Lepingut ega lõpeta kostja kohustusi hageja ees. Kohtulikku kompromissi kinnitav kohtumäärus ei kehti kolmandate isikute suhtes. Hageja ei ole andnud nõusolekut kostja vabastamiseks Lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Kohtulikus kompromissis kokkulepitu puhul on tegemist kompromissi osapoolte vahelise kokkuleppega, mis ei mõjuta kuidagi hageja 2
) tulenevatest kohustustest ning esitanud Swedbank AS´ile korduvaid palveid arvestada kehtivat kohtumäärust ning
lg 1, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja on kinnitanud kokkulepet B.R.iga, kes tasub laenulepingust tulenevaid kohustusi; hageja on teadlik kehtivast kohtumäärusest nr x, kus on sätestatud B.R.i kohustus tasuda pangalaenu ainuisikuliselt (laenuleping on B.R.i lahusvara); hageja on teadlik, et
annab võimaluse sisse nõuda kohustuse täitmist võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Arvestades eeltoodud asjaolusid, leiab kostja, et laenulepingust tulenevate kohustuste nõue on lahenenud ning seda ilma lisakulutusteta. Kostja leiab, et on ebaotstarbekas raisata kohtu, Swedbank AS´i ning iseenda ajalist ning finantsilist ressurssi lahendamaks juba lahenduse leidnud laenulepingust tulenevaid kohustusi. Tekitades hageja poolt regressnõude N.M. versus B.R. on kaotajaks ajalises ning finantsilises mõttes kõik osapooled, eriti hageja ise. Kostjale jääb arusaamatuks miks soovib Swedbank AS pikendada oma raha tagasisaamise tähtaega. Kostja teeb Swedbank AS´ile ettepaneku kohtus 3
lg 1 järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja
lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist.
lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt
lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi täies ulatuses. 3. Kostja vastuväidete analüüs. Kostja väide, et hageja kokkulepe kaaslaenajaga, B.R.’iga, välistab nõude kostja vastu pole seaduslik. Tulenevalt seadusest,
1, pole laenu andjal kohustust eristada, missuguse laenu saaja poolt ta kohustuse täitmist nõuab. Kui kaaslaenusaaja täidab kokkuleppel laenukohustust pole sellega kogu laen tasutud. Käesolevas nõudes hageja nõuab kostjalt poolt summat (tl. 3), seejuures ilma lepingujärgsete viivisteta. Kostja kriitika hageja suhtes regressnõude tekitamisele ja ajalise ning finantsilise ressursi raiskamisele pole asjakohane, hageja otsustada on kelle vastu ja missuguses mahus ta nõude esitab. Kostja suunised hagejale kaaslaenajaga käitumiseks pole samuti asjakohased vastuväited, hageja pole seotud kostja suunistega käesoleva nõude esitamisel. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul jätta rahuldamata kostja taotlused lõpetada kostja suhtes menetlus, asendada kostja teise 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.