2-13-49796/12

2-13-49796 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Määruse tegemise aeg ja koht 14. november 2013. a Põlva Tsiviilasja number 2-13-49796 Tsiviilasi K. K. K. lapse elukoha määramise ainuotsustusõiguse saamiseks Menetlusosalised 1. Avaldaja – K. K. K. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-

1. x)2. Asjast puudutatud isikud: 2.1 K. L. J. : xxxxxxxxxxx) Riigi õigusabi korras määratud vandeadvokaadi vanemabi xxxxxx&xxxxxxxxxx) esindaja – A. L. 2.2 T. J. : elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxx-
2. xx)xxxxxxxxxxx, Menetlustoiming Avalduse läbi vaatamata jätmine Kirjalik eelmenetlus 14. november 2013. a Resolutsioon 1. Jätta K. K. K. lapse elukoha määramise ainuotsustusõiguse saamiseks läbi vaatamata. 2. Tühistada Tartu Maakohtu 24.10.2013. a määrusega rakendatud esialgne õiguskaitse. 3. Jätta avalduse esitamisel tasutud riigilõiv K. K. K. ning riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda. 4. Saata määrus menetlusosalistele ja Põlva Vallavalitsusele. Määrus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 14.11.2013. a kell 11. Määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Tartu 2-13-49796 Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ning avalduse sisu Tartu Maakohtu menetluses on K. K. K. ) avaldus lapse elukoha määramise ainuotsustusõiguse saamiseks. Avaldaja on esitanud 13.11.2013. a Põlva kohtumajale avalduse, milles soovib tagasi võtta oma avaldust. Avaldaja on saanud lapse isaga kokkuleppele ning ei soovi kohtus vaidlust edasi pidada. Nimetatud avaldusega on nõus ka T. J. . Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 6. lõike kohaselt, kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. TsMS § 550 lg 1 p 2 sätestab muu hulgas, et hagita menetluses lahendatakse lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad). Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 esimese lause kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Seega saab maakohus menetleda lapse elu(viibimis)koha määramise ainuotsustusõiguse saamise asja hagita menetluses avaldaja avalduse alusel. Järelikult on avaldajal õigus avaldus tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kuna avaldaja poolt 13.11.2013. a esitatud avaldust saab vaadelda selle tagasivõtmise tahteavaldusena ning sellega on nõustunud ka puudutatud isik T. J. , siis tuleb avaldus jätta läbi vaatamata TsMS § § 423 lg 1 p 2 alusel. Tartu Maakohtu 24.10.2013. a määrusega rakendatud esialgne õiguskaitse (tl 15-16) kuulub tühistamisele TsMS § 386 lg-s 4 sätestatud analoogia alusel. Avaldaja poolt kantud riigilõiv – 10 eurot - tuleb jätta tema enda kanda TsMS § 172 lg 1 alusel. Asjast puudutad isikul menetluskulusid praeguses menetlusetapis tekkinud ei ole. K. L. J. riigi õigusabi andmisega tekkinud kulud (s.o esindaja tasu ja kulud) on otstarbekas jätta riigi kanda TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik 2