2-12-42765/3

2-12-42765 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-12-42765 Menetlustoiming Lõpplahend Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja/eestkostja: Ixxxxxxxx Lxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Puudutatud isik: Kxxxxx Lxxxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx) Kirjalikus menetluses Avaldus eestkostetava nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Ixxxxxxxx Lxxxxxxx avaldus.
4. Anda nõusolek Ixxxxxxxx Lxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) Kxxxxx Lxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) nimel temale kuuluva kinnistu nimetusegaxxxxxxxxxx, registrikoodiga xxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, müümiseks ja selleks vajaliku müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks.
5. Müügist saadavaid rahalisi vahendeid tuleb kasutada järgmiselt: 3.
6. 1/2 suuruses osas kasutada Kxxxxx Lxxxxxxx igapäevaste vajaduste rahuldamiseks; 3.
7. 1/2 suuruses osas tuleb raha paigutada Eesti või mõne teise riigi krediidiasutuses eestkostja varast eraldi, kusjuures paigutamisel teha märge, et kontol oleva raha käsutamiseks on vajalik kohtu nõusolek. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Kxxxxx Lxxxxxxxxkanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Avalduse asjaolud Ixxxxxxxx Lxxxxxxx esitas 23.10.2012.a kohtule avalduse eestkostetava Kxxxxx Lxxxxxxx nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks. Avalduse põhjal on avaldaja määratud Kxxxxx lxxxxxxx eestkostjaks. Avaldaja soovib müüa eestkostetavale kuuluva metsakinnistu, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs, pindalaga 3,5 ha. Avaldaja põhjenduste kohaselt asub kinnistu kaugel eestkostetava elukohast, ca 80 km kaugusel. Seetõttu ei ole võimalik kinnistut kasutada ja seal käia puid tegemas. Küttepuude ostmine kohapealt tuleb odavam. Seni on eestkostetava kinnistule tehtud ainult kulutusi, sealhulgas kulud maamaksule, metsamajandamise kavale, samuti piirisihtide puhastamisele. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, vaadanud läbi kohtule esitatud avalduse ja selle lisad, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et Tartu Maakohtu 03.12.
8. a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-31168 määrati Kxxxxx Lxxxxxxx eestkostjaks tema abikaasa Ixxxxxxxx Lxxxxxxx. Eestkoste asjas on kohus tuvastanud, et Kxxxxx Lxxxxxxxx esineb raske psüühikahäire, mille tõttu ei ole ta võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima ning ta pole suuteline teostama mistahes tehinguid. Kinnistusraamatu andmete alusel on Kxxxxx Lxxxxxxx nimel kolm kinnistut: 1) kinnistu nimetusega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs, maatulundusmaa (registriosa nr xxxxxx), 2) kinnistu nimetusega xxxxxxxxxx asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, maatulundusmaa (registriosa nr xxxxxx) ja 3) 220/4420 mõttelist osa kaasomandist kinnistule, asukohagaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, elamumaa (registriosa nr xxxxxxx). Avaldaja soovib eestkostetava nimel müüaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu. PkS § 187 p 1 sätestab, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Kohus leiab, et avaldajale tuleb anda nõusolek eestkostetava nimel kinnistu müügiks. Kinnistu, mida soovitakse müüa, on metsakinnistu. Avaldaja teatel kinnistut ei kasutata. Kinnistu asub avaldaja ja eestkostetava elukohast kaugel, seega ei ole kinnistult küttepuude tegemine otstarbekas, puude kohapealt ostmine tuleb soodsam. Avaldaja põhjenduste kohaselt kaasnevad kinnistuga kulutused, muu hulgas maamaks, kulud uuele metsamajanduskavale ning kinnistu piiride puhastamisele. Kxxxxx Lxxxxxxx eestkoste järelevalve toimikust nähtub, et eestkostetava pangakontol on vabu rahalisi vahendeid, mille arvelt oleks võimalik vajalikke kulusid katta. Samas ei oleks põhjendatud kulutuste tegemine kinnistule, mille suhtes eestkostetaval huvi puudub. Kinnistu omandi säilitamine eeldab ka kinnistu korrapärast majandamist ja korrashoidu. Arvestades, et kinnistu omanik on eestkostetav, on kinnistu majandamistoimingute korraldamine keerukas. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kinnistu müümine ei kahjusta eestkostetava huve. Kinnistu müügist saadavat raha on võimalik kasutada eestkostetava ülalpidamise- ja hooldamise kulude katteks ja osaliselt paigutada krediidiasutusse. Tulenevalt PkS § 186 lg-st 1, kui müügitehingust saadavat raha ei ole vaja Kxxxxx Lxxxxxxx ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab avaldaja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Müügitehingust saadavast rahast on lubatud maha arvata notariaalsete toimingute kulu, kui see jääb eestkostetava kanda. Kuna Kxxxxx Lxxxxxxxx on kontol rahalisi vahendid, tal on pidev sissetulek pensionina ja seetõttu ei vaja ta igapäevaste vajaduste rahuldamiseks lisavahendeid olulises määras, tuleb kinnistu müügist saadav raha anda vaid osaliselt jooksvasse kasutusse ja teine osa paigutada krediidiasutusse tulu teenima. Kohus selgitab, et vajaduse tekkides on võimalik krediidiasutusse paigutatud raha kasutada, kuid selleks tuleb taotleda kohtu luba ja põhjendada milliste vajaduste katteks raha vajatakse. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus tegi lahendi Kxxxxx Lxxxxxxx huvides, seega tuleb jätta menetluskulud tema kanda. Teadaolevaks menetluskuluks on avalduselt tasutud riigilõiv 10 eurot, mis on üle kantud Ixxxxxxxx Lxxxxxxx pangakontolt. Ixxxxxxxx Lxxxxxxxx on õigus nõuda tasutud riigilõivu hüvitamist eestkostetava vahenditest. Maimu Laumets Kohtunik