← Eesti

2-12-42378/3

2-12-42378 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober
  2. a Põlva Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-12-42378 Menetlusosalised ja nende esindajad
  3. Avaldaja: E. T. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxx)
  4. Puudutatud isik: A. R. : xxxxxxxxxxx, viibimiskoht: xxxxxxxxxx) Tsiviilasja hind 3500 eurot Kirjalik menetlus
  5. oktoober
  6. a E. T. nõusoleku saamiseks eestkostetava nimel tehingu tegemiseks RESOLUTSIOON
  7. Rahuldada avaldus Anda E. T. eestkostetava A. R. korteriomandi (registriosa nr. xxxxxxx: xxxxxxxxxxxxxxxxx) müümiseks ning selleks vajaliku müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks.
  8. Jätta menetluskulud E. T. . Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Asjaolud ja avalduse sisu Tartu Maakohtu 04.11.
  9. a määrusega (tsiviilasi nr 2-10-15362, tl 6-8) määrati A. eestkostjaks tütar - E. T. . E. T. Põlva kohtumajale avalduse, milles soovib saada kohtult nõusolekut emale - A. kuuluva korteriomandi (asukohaga: xxxxxxxxxxxxxxxx-x) müümiseks. Avalduse kohaselt ei ole A. R. korterit kasutanud alates 13.03.
  10. a, kuna tervislikel põhjustel (ajuvereringening mälu- ja meeleoluhäired, kukkumisest tingitud liikumisraskused) vajab ta regulaarset abi ja hooldust ning seetõttu viibib avaldaja juures. 2-12-42378 A. R. ole haiguste ja vanuse tõttu iseseisvalt suuteline elama oma korteris. Samuti pole võimalik palgata A. Põlvasse hooldajat, kes teda regulaarselt toetaks ja aitaks. Eestkostetava rahalised vahendid asuvad tema nimel olevatel pangakontodel, kuhu laekub ka müügitehingust saadav tulu. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 187 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Nõusoleku andmisel korteriomandi müügiks tuleb kohtul hinnata, kas tehing on eestkostetava huvides või võib see tema huve kahjustada. Korteriomandit (registriosa nr. xxxxxxx: xxxxxxxxxxxxxxxx-x), mis kuulub A. , ei ole viimane kasutanud alates 13.03.
  11. a, kuna tervislikel põhjustel (tl 9-10) vajab ta igapäevast hooldust ja järelevalvet. Üldtuntuks saab kohus TsMS § 231 lg 1 alusel lugeda asjaolu, et omaniku poolt korteris mitteelamine ei vabastada teda korteriühistule haldus- ja mõningate majanduskulude (näiteks üldruumide elektri ja remondi jms eest) tasumisest. Kohus on telefoni (nr 53457313) teel 23.10.
  12. a ära kuulanud A. R. viimane kinnitas soovi ja vajadust korteri müümiseks. Kohus leiab, et korteriomandi müümine ei kahjusta eestkostetava huve ja on majanduslikult otstarbekas. Müügitehing ei too kaasa eestkostetavale kahjulikke tingimusi ega kohustusi. Korteriomandi säilitamine koormaks liigselt eestkostetavat. Selle müügist saadavat raha on aga võimalik kasutada eestkostetava ülalpidamise kulude katmiseks. Neil asjaoludel leiab kohus, et eestkostjale tuleb anda nõusolek eestkostetava nimel kinnisasja müügiks ning selleks vajaliku müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kohus teeb lahendi nii avaldaja kui ka eestkostetava huvides, siis on otstarbekas jätta menetluskulud avaldaja kanda. Lembit Käis kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.