KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 02.jaanuaril 2013.a. Paide kohtumaja 2-12-41452 PJ hagi OJ vastu abielu lahutamise nõudes Hagihind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: PJ, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx xxxxx, e-post: xx Kostja: OJ, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxx Asja läbivaatamise aeg 02.jaanuaril 2013.a. kirjalikus eelmenetluses RESOLUTSIOON 1.Rahuldada hagi. 2.Lahutada PJ ja OJ Tallinna Perekonnaseisuametis xx.xx.xxxxx.a. abieluakti nrxxxxx alusel registreeritud abielu. 3.Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele. MENETLUSKULUDE JAOTUS Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda ja pool hageja poolt tasutud riigilõivust kostja kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetlus 15.10.2012.a. esitas PJ Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse OJ vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud xx.xx.xxxxx.a. Tallinna Perekonnaseisuametis ning hageja soovib nimetatud abielu lahutada leides, et pooled elavad lahus alates 2012..a jaanuarist ning hageja leiab, et abielu lõppemises on süüdi kostja. Kostja ei vaidle abielu lahutamisele vastu, peab hagi põhjendatuks, kuid ei nõustu hageja toodud motiividega abielu lahutamise kohta. Kostja leiab, et abielu lõppemises on süüdi hoopis hageja. Kohtu seisukoht ja õiguslikud põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 2 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Kuna pooled vaidlevad abielu lahutamisega seotud asjaolude üle, on kohus pädev antud abielu lahutama ja seda vaatamata kostja poolt esitatud lepituskokkuleppele, mis sisaldab poolte kohustust esitada abielu lahutamise avaldus rahvastikutoimingute talituse kaudu 3 kuu jooksul. PKS § 67 lg-le 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Osundatud sätete alusel ning hageja ja kostja poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. Käesoleval juhul on poolte abielulised suhted lõppenud ja pooled on kinnitanud, et nad ei soovi abieluliste suhete taastamist. Poolte lepitamist peab kohus ebamõistlikuks, kuna mõlemad pooled on abielu lahutamisega nõus ega ole lepitamist taotlenud. Pooled on küll vaielnud abielu lahutamise motiivide üle ja kostja on esitanud kriminaalasjas lepitusmenetluse rakendamise määruse ja lepituskokkuleppe, kuid kostja poolt esitatud viimatinimetatud menetlusdokumendid tõendavad üksnes PJ suhtes kriminaalmenetluse alustamist. Kumbki pool pole esitanud tõendeid vastaspoole väidete ümberlükkamiseks abielu lahutamise põhjuste kohta ning kostja on nõustunud abielu lahutamisega. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagiavaldus abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, seega peaks riigilõiv jääma hageja kanda. Samas lähtub kohus poolte seisukohtadest abielu lahutamise motiivide kohta ning sellest, et kostja nõustus kohe abielu lahutamisega ning peab TsMS § 164 lg 2 kohaselt ebaõiglaseks jätta riigilõiv üksnes hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.