← Eesti

2-12-41332/4

Obsah (13)§ 415§ 416§ 410§ 311§ 407§ 483§ 438§ 436§ 468§ 173§ 162§ 163§ 144

Tsiviilasi nr 2-12-41332 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 10.juuni 2013.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja

§ 415, § 422).

Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (

§ 416lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK JUEV Grupp OÜ esitas 15.10.2012.a kohtule hagiavalduse hagi Axxxxxx Kxxxxxxx vastu võlgnevuse 116.40 euro, intressi 32.29 euro ja viivise 84.11 euro nõudes. On esitatud kohtukulude nimekiri ja taotletud kohtukulude väljamõistmist kokku summas 135 eurot. Kohus võttis hagi menetlusse 07.11.2012.a ja saatis kostjale menetlusdokumendid posti teel, hagis märgitud aadressil, tähtkirjana, kahel korral. See ebaõnnestus. Teisel korral tagastati kohtule saadetis märkega: ,, ei ela antud aadressil´´. Kohus kohustas hageja esindajat esitama kohtule kostja kehtivad kontaktandmed. Hageja esindaja vastavasisulise päringu peale saatis Lõuna Prefektuuri Jõgeva Politseijaoskond kohtule vastuse, kus teatab A.Kxxxxxxx postiaadressiks sama aadressi, mis hagis märgitud ja kehtiva e- maili aadressi. Sama e- mail- on kostja poolt märgitud ka tema laenutaotluses. Seejärel edastas kohus kostjale menetlusdokumendid tema teadaolevale e- mailile, andes kostjale kirjaliku vastamistähtaja: 21.01.2013.a. Seejuures hoiatati kostjat

§ 410võimalikest õiguslikest tagajärgedest.

Samuti kohustas kohus kostjat teatama soovist kohtu poolt ärakuulatud saada. Kostja menetlusdokumentide kättesaamist ei kinnitanud ega kohut enda ärakuulamise soovist ei teavitanud. 06.jaanuaril 2013 sai kohus teate, et 04.jaanuaril 2013 sellel meiliaadressil xxxxdetud kiri on avatud 06.jaanuaril 2013. Kohus loeb kohtudokumendid kostjale kättetoimetatuks

§ 3111 lg 2, lg.4 alusel.

Hageja esindaja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist

§ 407

lg 1 kohaselt kui kostja kohtule ei vasta ja teatanud, et on nõus kirjaliku menetlusega. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et vastavalt

§ 407

lg.1 alusel on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, kuna hageja on taotlenud kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist kui kostja kohtule ei vasta. Kohus leiab, et hagi saadud laenu tagastamiseks on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid 26.08.2011.a Credit Union OÜ ja kostja laenulepingu, mille alusel sai kostja 200.00 € laenu ning kohustus laenu ja intressi 97.39 € tagastama hiljemalt 24.12.2011.a. Laenu saamiseks täitis kostja Credit Union OÜ internetikeskkonnas www.sinulaen.ee laenutaotluse( tl 11) ning kinnitas Üldtingimustega ( tl 12-15) nõustumist. 26.08.2011 Credit Union OÜ rahuldas laenutaotluse ja laenusumma kanti kostjale üle panga maksekorraldusega( tl 16). Kostjale saadeti e-posti teel laenuleping koos laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikuga (tl 17-18). Laenuleping oli sõlmitud poolte vahel sidevahendite (internet) kaudu VÕS § 410 lg 1 tähenduses, järgides sealjuures VÕS §-de 4031 ja 404 sätestatud 2

(5)nõudeid. Laenulepingu kohaselt on tagastamisele kuuluv summa 297.39 € ( sellest 200.00 € laenu põhisumma ja 97.39 € laenu intress). 22.11.2011.a seisuga on kostja tasunud hagejale kokku 186.19 €, mille hageja arvestas kahe esimese osamakse ning osamaksete tasumisega viivitamise eest viiviste katteks. Laenu kolmanda osamakse jättis kostja koos intressiga tasumata ning ei ole seda siiani teinud. Samuti ei ole kostja reageerinud Credit Union OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. 27.12.2011.a. loovutas Credit Union OÜ laenulepingust tuleneva võlanõude OÜ-le JUEV Grupp ning teavitas laenusaajat nõude loovutamise kohta ( tl 19). Kostja tegevusetust tulenevalt, hageja esitas 16.02.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult võlgnevuse saamiseks, tasudes riigilõivu 47.93 €. Pärnu Maakohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 14.09.2012 määrusega lõpetas kohtuametnik maksekäsu kiirmenetluse (

§ 483lg 2 p 3) ja JUEV Grupp OÜ pöördus oma õiguste kaitseks kohtusse.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 järgi on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma tarbijale krediiti või laenu – tarbijakrediidileping.

§ 438

lg 1 kohaselt otsust tehes kohus otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele; kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta ning

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 438

lg-t 1 ja § 436 lg-t 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi (edaspidi direktiiv) 93/13/EMÜ artiklis 6. sätestatud eesmärgiga, mis nõuab liikmesriikidelt siseriiklikes õigusnormides sätestamist, et ebaõiglased tingimused ei ole tarbijale siduvad. Direktiivis sätestatu kohaselt ei ole oleks seda võimalik saavutada, kui tarbija ise oleks kohustatud tõendama selliste tingimuste ebaõiglast olemust. Seetõttu tuleb

§ 438

lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus mõista selliselt, et tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on vastuolus heade kommetega ja seega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel tühine. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 2 2. lause kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on märkinud krediidikulukuse määraks 628,88 %. Eesti Panga poolt augustis 2011 (laenulepingu sõlmimise ajal) avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 32,49 %. Seega ületab poolte vahelise lepingu järgi kostja poolt tasutav krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega on kostja kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja tarbijakrediidileping TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine. 3

(5)TsÜS § 86 lg 4 näeb ette, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  1. jaanuari ja
  2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli enne 01.08.
  3. a 1,50 %. Hageja nõuab intressi 0,60% päevas 308 päeva eest summalt 21.66 eurot ja 0,60 % päevas 278 päeva eest summalt 63 eurot. Intress laenu kasutamise aja eest VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses on 0,0041% päevas. Intress 308 päeva eest summalt 21.66 eurot on seega 0,27 eurot ja 278 päeva eest summalt 63 eurot on 0,72 eurot. Intress nimetatud määras ehk kokku 0,99 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab, et põhjendatud on ka viivisenõue seaduses ettenähtud määras laenusumma tagastamisega viivitamise eest alates lepingu lõppemisest 24.11.
  4. kuni hagi esitamiseni s.o kuni 15.10.2012.a. Kuna poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on tühine, siis ei rakendu lepingus ettenähtud intressimäär (lepingu üldtingimuste järgi seaduses sätestatud määras, VÕS § 113 lg 1 alusel lepinguga ettenähtud intressimääras). VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viiv is), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kostja on viivitanud krediidisumma tagastamisega hagejale 326 päeva (25.11.2011 – 15.10.2012). Sellise perioodi eest kujuneb viivis VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras (tagastamata laenusumma 116,4 eurot x 0,00236 % x
  5. päeva) 9,09 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus leiab, et kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta

§ 163lg 1 alusel 45% ulatuses hageja ja 55% ulatuses kostja kanda.

Hageja on esitanud hagis menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena 75 eurot menetluses tasutud riigilõivu eest (sh 47,93 eurot maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ja 27.07 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv) ja 60 eurot õigusabikulude eest. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja on olnud vajalikud. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras. Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv on võimalik lugeda hagimenetluse kuluks

§ 144

p 7 alusel, kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus on jäetud rahuldamata

§ 483lg 2 p 3 järgi ja hagi on kohtule esitatud ühe kuu jooksul maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisest. Hageja lepingulise esindaja 4

(5)kulu on asjaolusid arvestades mõistlik ja jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Hageja menetluskulud kokku on 135 eurot ja kostjal tuleb see hüvitada. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ü.Raag 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.