← Eesti

2-12-40391/4

Obsah (8)§ 407§ 444§ 468§ 367§ 173§ 162§ 1741§ 175

Tsiviilasi nr 2-12-40391 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2012. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja num

) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber

  1. Asjaolud ja menetluse käik Ixxx Kxxx esitas 09.10.
  2. a kohtule hagiavalduse Mxxxxx Vxxxxxxxx vastu võla, intressi ja viivise nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista laenulepingust tulenev põhivõlg summas 7379,20 eurot, intress summas 376,50 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 625,15 eurot ja viivis alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni protsendina põhinõudest. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude määruse vastavalt

§-le 394. Kohus kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 21 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest. Seejuures hoiatati kostjat

§ 407võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral.

Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 24.10.2012. a. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult vastanud. Hageja taotles hagis hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt. Kohtu seisukoht Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Juhindudes

§ 468

lg 1 p-st 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.09.

  1. a laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 117 807 krooni, mis vastab 7529,20 eurole, intressiga 5 % aastas ja tagasimakse tähtajaga 20.09.
  2. a. Kostja rikkus laenulepingut ja ei täitnud laenulepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt 2

(3)lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja on arvestanud viivist seadusega ettenähtud määras ning on arvestanud viiviste suuruseks hagiavalduse esitamise seisuga, s.o 09.10.2012.a seisuga 625,15 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise protsendina ka pärast seda perioodi kuni põhinõude täitmiseni.

§ 367

näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodil 10.10.2012-10.12.

  1. a viiviste suuruseks 103,42 eurot (põhivõlg 7379,20 eurot x 8 % aastas x 65 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab Mxxxxx Vxxxxxxxxxx Ixxx Kxxxxxkasuks välja 8485,89 eurot, millest moodustab 7379,20 eurot tagastamata laenusumma, 376,50 eurot intress ja 730,19 eurot 13.12.
  2. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille põhjal on hageja menetluskulud kokku 1433 eurot, millest 425 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 1008 eurot lepingulise esindaja tasu osutatud õigusabi eest. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Hageja on tasunud hagilt riigilõiv summas 425 eurot. Riigilõivu on tasutud vastavalt seadusele ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks on hageja menetluskuluks tema lepingulise esindaja tasu summas 1008 eurot.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud ning jääb ka Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Hageja lepingulise esindaja tasu summas 1008 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maimu Laumets /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.