KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Kohtuotsuse avaldamine Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Asja lahendamise viis RESOLUTSIOON Pärnu Maakohus Kohtunik

§ 434-436, § 438 - 439, § 441- 442 lg 1-2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 kohus otsustas .

Jätta hagi täielikult rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Hagi hind (6695 €). Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue. Pärnu notar Kristi Kivimägi juures on koostatud xx xx xxxx.a. kinnistu kinkeleping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus. Antud lepinguga on kostja, J.K., M.K.`u lahutatud abikaasa, kinkinud Xxxxxxxxx kinnistu (registriosa nr. xxxxxxx, katastritunnus x, pindalaga 11638 m2, aadress Xxxxxxxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx, maa sihtotstarve 100% elamumaa) oma praegusele abikaasale A.K.`le. Lepingu punktiga 2.

1. kinkija (J.K.) avaldab ja kinnitab et, kinnistu on hoonestataud ja ninnistul asub paklelamu ning et kinnistu on kinkija omand ning ühelgi kolmandal isikul ei ole õigust selle valdamiseks, kasutamiseks ega käsutamiseks ega seadusest või kokkulepetest tulenevat õigust selliste õiguste taotlemiseks, samuti seda, et kinkija ei ole sõlminud ega sõlmi lepinguid ning muid kokkuleppeid kinnistu koormamiseks ja võõrandamiseks.. Kahjuks ei vasta see tõele, A.K.`le kingitud kinnistu ei ole kinkija, J.K., omand ehk lahusvara, vaid kuulub J.K. ja Tema endise abikaasa M.K.`u (endine K.) ühisvara hulka. Hageja ja kostja hakkasid koos elama xxxx. aastal. Xx xx xxxx.a. hageja ja kostja abiellusid. Hageja ja kostja faktiline kooselu lõppes xxxx.a. aasta oktoobris, mil nad asusid eraldi elama. Abielu lahutati xxxx. aastal. Abielu kestel omandati elamukrunt xxxxx vallas,Xxxxx xxxxs, kuhu pidid ehitama elamu. Seoses maareformiga alustati koos ka maa erastamist. Maa erastamise avalduse esitas J.K. 31.12.1997.a.Kahjuks maa erastamine venis ning maa müügileping sõlmiti 13.06.2012 , mille alusel kinnistati antud maa J.K. nimele. Peale abielu lõppemist, kus ühisvara jagamist ei toimunud, andis J.K. 06.11.2006.a. hagejale notariaalse volikirja, millega volitas hagejat ajama erastamisega seotud asju ning hiljem kinnistu üleandmisega temale. Kahjuks oli nimetatud volikiri tähtaegne, mille jooksul hageja ei suutnud erastamist ja kinnistu võõrandamist lõpuni viima.Samas väljendus selles poolte kokkulepe moodustatava kinnistu võõrandamiseks hagejale ühisvara jagamise raames.
2. aastal alustas M.K. (tollane K.) majaehitamist Xxxxxxxxx kinnistule, omades selleks J.K. suulist nõusolekut. M. K.le väljastati ka ehitusluba ning ta püstitas oma vahendite arvel loodavale kinnistule palkelamu, mida kasutab peamise elupaigana Eestis. Hageja on seisukohal, et Xxxxxxxxx kinnistu nr.xxxxxxx , asukohaga Xxxxx xxxx, Xxxxxxxxx kuulub M.K.u ja J.K. jagamata ühisvara hulka ning teeb ettepanekus see jagada võrdselt kaheks mõtteliseks osaks. Eeltoodu alusel hageja palub kohtul: 2

) § 368 lg-le 1, võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Juhul kui hageja ei ole kausaaltehingu subjektiks (kas lepingu pooleks või lepinguga soodustatud või kaitstud isikuks vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-dele 80 või 81, ei saa tal olla õigustatud huvi kausaaltehingu kehtivuse vastu, sest see tehing ei tekita, lõpeta ega muuda tema õigusi lepingu poolte ega teiste isikute suhtes. Eeltoodut arvesse võttes võib kohus õigusliku huvita esitatud tuvastushagi menetlemisest keelduda

§ 371

lg 2 p-i 2 alusel, jätta sellise hagi läbi vaatamata

§ 423lg 2 p-i 2 alusel või teha hagi rahuldamata jätva otsuse.

2. Xxxxxxxxx kinnistu kuulub kostja 1 ainuomandisse Hageja on esitanud tõendina 13.06.2012 sõlmitud kinnisasja müügilepingu, millest nähtub üheselt, millal kostja 1 omandas ainuisikuliselt Xxxxxxxxx kinnistu. Seega puudub asjas vaidlus, et kostja 1 omandas kinnisasja pärast faktilise kooselu lõppemist xxxx. aastal kui ka pärast abielu lahutamist xxxx. aastal. Abielu lahutamise hetkel kehtinud perekonnaseaduse § 15 lg 1 kohaselt on Xxxxxxxxx kinnistu kostja 1 lahusvara, kuna see on omandatud pärast abielusuhete lõppemist. Hageja seevastu ei ole esitanud relevantseid tõendeid, sisustanud ega viidanud õiguslikule alusele oma nõude osas arvata kinnisasi ühisvara koosseisu. Hageja on hagiavalduses läbivalt esitanud paljasõnalisi väiteid, et vaidlusalune kinnistu omandati abielu ajal, hageja ehitas kinnistule palkelamu kostja suulisel loal ja hageja enda rahalistest vahenditest ning, et maja ehitamiseks on väljastatud hagejale ehitusluba. Esiteks ei ole hageja nimetatud asjaolusid tõendanud ja teiseks jääb kostjale 1 arusaamatuks, kuidas puutuvad vaidluse lahendamise 4

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on esitanud kohtule tõendina 06.11.2006 vormistatud notariaalse volikirja, millega hageja soovib tõendada tema ja kostja 1 kokkulepet kinnisasja võõrandamiseks hagejale ühisvara jagamise raames. Kostja 1 vaidleb vastu hageja meelevaldsele tõlgendusele tema ühepoolse tahteavalduse suhtes. Volikirjalt nähtub üheselt, et volitusega andis kostja 1 hagejale kaheaastase tähtajaga õigused viia lõpule erastamisprotsess kostja 1 nimel, kinnistada kinnisasi kostja 1 nimel ja hiljem võõrandada kinnisasi hagejale. Volitus ei näe ette kinnisasja arvamist kostja 1 ja hageja ühisvara koosseisu, vaid kinnitab veelkord, et erastamise õigus oli kostjal 1 ning kostja 1 võõrandas talle ainuisikuliselt kuuluva vara. Volikirja teine punkt näeb seevastu expressis verbis ette juhised ühisvara koosseisu muutmiseks, millega arvatakse ühisvara jagamise lepingu sõlmimisel korteriomand, asukohaga x, hageja lahusvara hulka.

1. Hagejal puudub nõudeõigus ½ Xxxxxxxxx kinnisasja kaasomandi suhtes Hageja soovib tunnistada tema kaasomandiõigust ½ Xxxxxxxxx kinnisasjast. Kuivõrd vaidlusalune kinnisasi oli kostja 1 ainuomandis, millest tulenevalt oli kostja 1 õigustatud käsutama kinnisasja, kuulub Xxxxxxxxx kinnistu omandiõigus tänasel päeval kostjale
2. Seega puudub hagejal sõltumata ühisvara jagamise taotlusest igasugune nõudeõigus kolmandale isikule kuuluva kinnisasja kaasomandile.
3. Kostja 1 seisukoht ja taotlus koosseisu osas 4.
4. Kostja 1 nõustub ühisvara jagamise vajadusega, kuid esitab vastuväited ühisvara koosseisu ja jagamise viisi osas. Hageja on jätnud märkimata, et ühisvara koosseisu kuulub korteriomand x. Hageja ja kostja 1 soetasid korteri 27.04.1995 (lisa 1), s.o pooltevahelise abielu kestel. PKS § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Ühisvarasse kuuluv korter on seniajani jagamata ja on kantud kinnistusraamatusse hageja nimele (lisa 2). 4.
5. Kostja 1 vaidleb vastu hageja nõudele, lugeda Xxxxxxxxx kinnistu ühisvara koosseisu. Nimetatud kinnisasja omandas kostja 1 aastaid pärast abielu lõppemist, mille kohta on hageja ise esitanud tõendina 13.06.2012 maa ostu-müügilepingu Eesti Vabariigi ja kostja 1 vahel. Hagist ei tulene asjaolusid ega õiguslikke põhjendusi, mille alusel saaks lugeda Xxxxxxxxx kinnistut ühisvaraks. 4.
6. Kostja 1 hinnangul ei ole võimalik jagada kinnisvara hageja taotletud viisil, s.o kaasomandisse. Kehtiva PKS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt. Vastavalt asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 77 lg-le 1 tuleb asi kaasomandi lõpetamisel jagada, milleks sama sätte lg 2 näeb ette järgmised viisid: jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja nõue ei vasta ühelegi seadusest tulenevale jagamisviisile, mistõttu ei oleks võimalik seda isegi muudel asjaoludel teoreetiliselt rahuldada. 5

§ 125

kohaselt on tuvastushagi puhul hagi hinnaks hüve väärtus, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi õigeksmõistmise puhul. Hüveks on antud hetkel ½ kinnisasja ja tema päraldiste väärtusest. Hageja on märkinud hagi hinnaks 6 695.50 eurot, mis teeb kinnisasja hinnaks 13 391 eurot. Kostja 1 hinnangul on kinnisasja hind koos oluliste osadega kõrgem.

§ 136

lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus hagi hinna, kui ta leiab, et hageja hind ei vasta tegelikkusele.

§ 136

lg 2 järgi võib hinna määramisel kasutada eksperdi teenuseid ning lõike 3 kohaselt jätta eksperdi kulud selle poole kanda, kes on esitanud ebaõige hinna. Eeltoodust tulenevaltkostjad paluvad :

1. Jätta menetlusse võtmata hageja nõue Xxxxxxxxx kinnistu (registriosa nr xxxxxxx) asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse tühistamise osas;
2. Jätta rahuldamata hageja nõue lugeda hageja ja kostja 1 ühisvara koosseisu Xxxxxxxxx kinnistu;
3. Jätta rahuldamata hageja nõue Xxxxxxxxx kinnistu ½ kaasomandile;
4. Kohustada hagejat määrama hagihind ning tasuma nõuetekohane riigilõiv;
5. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtu järeldused. Kohu põhimõtteliselt nõustub kostjate vastuväidetega hagile. Kostjad eksivad, et käesolev asi on Harju Maakohtu menetluses. Käesolev asi on Pärnu Maakohtu menetluses.
6. Kostjad väidavad, et hagejal puudub nõudeõigus asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse tühisuse tunnustamiseks. Kostjate vastuväited on kohtu hinnangul tõesed alltoodu asjaoludel. Sarnaste asjade kohtupraktikast tuleneb. Riigikohus on lahendiga nr 3-2-1-164-05 p. 12 välistanud hageja nõudeõiguse ka kostja 1 ja kostja 2 vahelise õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks õigusliku huvi puudumise tõttu. Kolleegium jääb oma
7. mai
8. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-6-05 (RT III 2005, 16, 168) esitatud seisukoha juurde, et tulenevalt asjaõiguses tunnustatud abstraktsiooni põhimõttest ei olene käsutustehingu kehtivus õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu (kausaaltehingu) kehtivusest. Seega ei tooks ka kõnealusel juhul kausaaltehingu (kinkelepingu) kehtetus iseenesest kaasa korteriomandi käsutustehingu (asjaõigusliku lepingu) tühisust ning vastupidi - käsutustehingu tühisus ei tooks ilmtingimata kaasa kausaaltehingu tühisust. Vastavalt
9. jaanuarist
10. a kehtiva

§ 368

lõikele 1 võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Juhul kui hageja ei ole kausaaltehingu subjektiks (kas lepingu pooleks või lepinguga soodustatud või kaitstud isikuks vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 80 või 81), ei saa tal olla õigustatud huvi kausaaltehingu kehtivuse vastu, sest see tehing ei tekita, lõpeta ega muuda tema õigusi lepingu poolte ega teiste isikute suhtes. Kohus võib õigusliku huvita 6

§ 371lg 2 p 2 alusel, jätta sellise hagi läbi vaatamata 1.

jaanuarist 2006. a kehtiva

§ 423lg 2 p 2 alusel või teha hagi rahuldamata jätva otsuse.

Vastavalt

§ 368

lg-le 1, võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Juhul kui hageja ei ole kausaaltehingu subjektiks (kas lepingu pooleks või lepinguga soodustatud või kaitstud isikuks vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-dele 80 või 81, ei saa tal olla õigustatud huvi kausaaltehingu kehtivuse vastu, sest see tehing ei tekita, lõpeta ega muuda tema õigusi lepingu poolte ega teiste isikute suhtes. Seega puudub kohtul alus hagi rahuldamiseks. Riigikohus leidis 1.09.2004 lahendis nr 3-2-1-90-04, et kinnisasja omandi ülekandmise asjaõigusleping võib küll kehtida, kuid kui seda ei ole sõlminud käsutamiseks õigustatud isik, ei ole sellel kehtiva käsutuse tagajärgi ja asjaõiguslepingu alusel tehtud kanne on ikkagi ebaõige. Samas leiti, et kinnistusraamatu kanne ei ole ebaõige ja omandaja saab ka siis, kui asjaõiguslepingu sõlmis käsutamiseks õigustamata isik, kinnisomandi või muu asjaõiguse omanikuks, kui ta omandab selle kinnistusraamatu kandele tuginedes heauskselt. Seega eristatakse asjaõiguslepingu (käsutustehingu) kehtivust käsutuse kehtivusest. Kinnisasja suhtes tehtud käsutuse kehtivuse (mitte käsutustehingu kehtivuse) eeldused on sätestatud TsÜS §-s 114 ja AÕS §-s

1. TsÜS § 114 lg 2 mõtte kohaselt saab õigustatud isik heaks kiita üksnes kehtiva käsutustehingu alusel tehtud käsutust ning AÕS § 561 kohaselt saab heauskselt omandada kinnisasja, mille omandamiseks oli sõlmitud kehtiv käsutustehing. Käesoleval juhul ei esinenud asjaõiguslepingu osas eksimust, vaid kostja 1 soovis kostjale 2 anda üle Xxxxxxxxx kinnistu omandiõiguse ja valduse. Nii on täidetud kostja 2 poolt heauskselt kinnisasja omandamise eeldused ka olukorras, kui kostjal 1 puudunuks Xxxxxxxxx kinnistu käsutamise õigus ja nimetatud kinnistu oleks kostja 1 ja hageja ühisomandis. Asjaõiguse eraldatuse põhimõtte kohaselt tuleb eristada võlaõiguslikku kohustustehingut ja asjaõiguslikku käsutustehingut. Käsutustehing, mille eesmärgiks on omandi üleandmine, on kinkelepingust sõltumatu ja kinkelepingu tingimused ei mõjuta käsutustehingu kehtivust. Seega ei too käesoleval juhul abstraktsioonipõhimõtte kohaselt käsutustehingu (asjaõigusliku lepingu) tühisus kaasa kinnisasja kausaaltehingu (kinkelepingu) tühisust ning vice versa – kausaaltehingu tühisus ei too kaasa käsutustehingu tühisust. Sellest tulenevalt ei kuulu hagi rahuldamisele. 28.08.2012 sõlmiti kostja 1 ja kostja 2 vahel notariaalselt tõestatud kinkeleping, mille kohaselt kinkis kostja 1 Xxxxxxxxx kinnistu kostjale
2. Nimetatud kinkeleping on aluseks kinnistuga seotud asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistamisavalduse tegemiseks. Hageja soovib tunnustada Xxxxxxxxx kinnistuga seotud asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse tühisust põhjendusel, et kinnistu on kostja 1 ja hageja ühisvara koosseisus, seega ühisomandis. Kostja 1 märgib, et vaidlusaluse kinnistu kuulus kingelepingu sõlmimise ajal kostja 1 ainuomandisse ega moodustanud seetõttu tema ja hageja ühisvara. Isegi siis, kui kohus asuks seisukohale, et tegemist on ühisvaraga, ei oleks hagejal ka selles olukorras asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse tühistamise tunnustamise nõudeõigust. 7

§ 230

lg 1 peab kumbki pool tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on esitanud kohtule tõendina 06.11.2006 vormistatud notariaalse volikirja, millega hageja soovib tõendada tema ja kostja 1 kokkulepet kinnisasja võõrandamiseks hagejale ühisvara jagamise raames. Kostja 1 vaidleb põhjendatult vastu hageja meelevaldsele tõlgendusele tema ühepoolse tahteavalduse suhtes. Kirjalikust tõendist, volikirjast nähtub üheselt, et volitusega andis kostja 1 hagejale kaheaastase tähtajaga õigused viia lõpule erastamisprotsess kostja 1 nimel, kinnistada kinnisasi kostja 1 nimel ja hiljem võõrandada kinnisasi hagejale. Volitus ei näe ette kinnisasja arvamist kostja 1 ja hageja ühisvara koosseisu, vaid kinnitab veelkord, et erastamise õigus oli kostjal 1 ning kostja 1 võõrandas talle ainuisikuliselt kuuluva vara. Volikirja teine punkt näeb seevastu expressis verbis ette juhised ühisvara koosseisu muutmiseks, millega arvatakse ühisvara jagamise lepingu sõlmimisel korteriomand, asukohaga x, hageja lahusvara hulka. Lähtudes kogutud tõenditest, menetlusosaliste arvamustest ja seadusest puudub kohtu hinnangul hagejal nõudeõigus ½ Xxxxxxxxx kinnisasja kaasomandi suhtes 8

§ 162lg. 1 jätta hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik 9