lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja on 17.06.2011 esitanud avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks (tl.55). Avalduse kohaselt on hageja lepingulise esindaja ja hageja vahel sõlmitud kliendilepingu põhjal väljastatud arvete nr 12/2010 ja 10/2011 alusel tasutud õigusabi eest 813,55 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjas on täpsustatud, et hagejale osutatud õigusabi seisnes ) hagiavalduse koostamises, konsultatsioonis tsiviilasjas - 5 tundi, hinnaga 1200 krooni tund, kokku 6000 krooni; 2) kostja vastusele vastamises, kliendiga kooskõlastamises - 1 tund, 1200 krooni; 3) läbirääkimiste pidamises kostjaga e-posti teel - 2 tundi, kokku 2400 krooni; 4) järelpärimise vormistamises kohtule - 1 tund- 100 eurot; 5) kohtule vastamiseks ja lahendi osas kliendiga eelnevaks konsulteerimiseks -1 tund- 100 eurot. Taotlusele on lisatud kaks A. C. arvet, 18.03.2010 summas 9600 krooni ja 20.05.2011 summas 200 eurot (tl.56). Hagi esitamisel tasutud riigilõiv on varasemalt välja mõistetud. Kohus on hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks vastavalt
§-le 176 lg 1 saatnud kostjale, andes talle tähtaja avaldusele vastuväidete esitamiseks (tl.61). Kostja ei ole kohtule tähtajaks vastanud. Kohus on seisukohal, et hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Tulenevalt
§-st 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on
p 1 alusel kohtuväliseks kuluks.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. 2
lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas kuuluvad kohaldamisele Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008. a määrusega nr 137 kehtestatud Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad (01.01.2011 jõustunud redaktsioonis). Nimetatud määruse § 1 lg 1 sätestas, et varalise nõudega tsiviilasjas, mille hind on kuni 12 800 eurot, on maksimaalselt sissenõutav kulu 4 470 eurot. Tulenevalt
Kuigi hageja lepingulise esindaja kulu ei ületa kehtestatud piirmäära, ei pea kohus kulu väljamõistmist 813,55 euro ulatuses põhjendatuks. Tegemist on õiguslikult suhteliselt lihtsa vaidlusega, hageja nõue tulenes maksmata arvetest ning kostja ei ole esitanud ka hagile sisulisi vastuväiteid, vaid on võla tasunud vahetult pärast hagi esitamist. Seetõttu ei nõudnud hageja seisukoha kostja vastuse suhtes ning hagist osalise loobumise avalduse esitamine kohtu hinnangul hageja esindajalt keerukat õiguslikku analüüsi. Kohus on tsiviilasja lahendanud kirjalikus menetluses. Neil asjaoludel leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik kulu õigusabile antud tsiviilasjas on 500 eurot.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Arvestades, et käesolevas asjas on taotletud menetluskulud kindlaksmääramist 813,55 euro suuruses summas, on käesolev määrus vaidlustatav. Epp Tombak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.