2-11-37535/1

2-11-37535 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2011.a Pärnu kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-11-37535 Tsiviilasi K. M. hagiavaldus S. T. vastu isaduse tuvastamise nõudes Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K. M., määratud korras esindaja v.adv. Vahur Krinal, e-post: vahur@ryytliaw.ee ; Kostja: S. T. RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS § 371 lg. 2 p. 2 , § 372 lg.4, 5 ja 6, Keelduda K. M. hagiavaldust S. T. vastu isaduse tuvastamise nõudes menetlusse võtmast ja tagastada hagiavaldus selle esitajale. Menetluskulud jätta K. M.kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud Kätlin Murru on esitanud kohtule hagiavalduse, milles palub tuvastada, et.a sündinud tütar I.M. bioloogiline isa on S. Ta., märkides samas, et kuna S. t. ei ole kunagi oma isadust tunnistanud, kanti sünnitunnistusele I. M. isana tolleaegne kasuisa R. K.. Ka rahvastikuregistri kehtivast väljatrükist nähtuvalt (vaatamata hagiavalduse lisade loetelule ei ole lapse sünnitunnistust hagiavaldusele lisatud) on I. M. isana registrisse kantud R. K. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et käesolevat hagiavaldust ei saa menetlusse võtta lahendamiseks tsiviilkohtumenetluse korras, kuna antud faktilise asjaolude alusel ei ole võimalik hagiga taotletud eesmärki saavutada – alus: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg.2 p.
2. 2-11-37535 Perekonnaseaduse (PkS) § 94 kohaselt saab pöörduda kohtuse isaduse tuvastamiseks juhul, kui PkS § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud PkS § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Seega ei ole võimalik esitada kohtule isaduse tuvastamise hagi olukorras, kus lapse sünniakti on isa kantud ja tema isadust ei ole vaidlustatud. Samuti ei ole lubatav sünniaktis isaduse vaidlustamise ja lapse põlvnemise tuvastamise hagide üheaegne läbivaatamine. Ka Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-3-20-96 asunud seisukohale, et teisest mehest põlvnemise tuvastamine enne sünniakti tehtud kande ebaõigeks tunnistamist ja tühistamist ei ole seaduslik. Kui sünniakti on isa juba märgitud ja lapse põlvnemine sellega tuvastatud, siis tuleb asjast huvitatud isikul kõigepealt see kanne vaidlustada ja alles pärast kohtuotsuse jõustumist saab lahendada teisest mehest põlvnemise tuvastamise hagi. Sünniaktis isa kande vaidlustamise ja lapse põlvnemise tuvastamise hagide üheaegne läbivaatamine ei ole lubatud. PkS § 91 lg. 1 kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. PkS § 93 lg. 1 - 3 kohaselt võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Kui alaealise lapse seaduslik esindaja ei ole isadust õigel ajal vaidlustanud, võib laps oma põlvnemise isast täisealisena isiklikult vaidlustada. Seega kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle esitajale, kuna hagiga ei ole võimalik hageja poolt taotletud eesmärki saavutada. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et hagiavaldust ei ole esitatud ja et hagiavaldus ei ole olnud kohtu menetluses (TSMS § 372 lg.6). Ivika Sillaots Kohtunik