) § 475 lg 1 p 14 kohaselt on välisriigi kohtulahendi tunnustamine ja täitmine hagita asi, mis
lg 1 järgi tuleb lahendada määrusega.
lg 2 alusel võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.
62. peatükis, mis käsitleb tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamist ja täitmist, ei ole sätestatud kohtu kohustust korraldada kohtuistung tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendi tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks.
lg 3 kohaselt võib kohus vajaduse korral võlgniku ja sissenõudja ära kuulata ning küsida selgitust ka kohtult, kelle lahendi tunnustamist või täitmist taotletakse. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kuna tegemist on alaealise lapse ülalpidamisasjaga, mille asjaolud on esitatuid dokumentide alusel piisavalt välja selgitatud, ei pea kohus vajalikuks menetlusosaliste ärakuulamist. Eesti Vabariigi ja xxxx xxxxxxxxxxxx lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades artikli 50 alusel lepingupooled tunnustavad ja täidavad vastastikku justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviil- ja perekonnaasjades, samuti kohtuotsuseid kuriteo läbi põhjustatud kahju hüvitamise osas.
lg 1 kohaselt tsiviilasjas tehtud muu välisriigi kui Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahend kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele kui ei esine sama paragrahvi 1. lõike punktides 1-6 sätestatud mittetunnustamise aluseid. Kohus ei tuvastanud loetletud asjaolude esinemist. Samuti ei esine Eesti Vabariigi ja xxxx xxxxxxxxxxxx lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artiklis 56 sätestatud mittetunnustamise ja -täitmise aluseid.
lg 2 kohaselt tunnustatakse välisriigi kohtulahendit Eestis üksnes juhul, kui lahend on lahendi teinud riigi õiguse järgi jõustunud. Kohtuotsus on jõustunud 08.02.2008. Kuna V. F. P. P. nr 13 rahukohtuniku 28.01.2008.a. otsus nr x-xx/xxxx ole vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega ja ei esine
lg 1 p 1-6 toodud asjaolusid, mis võiksid takistada kohtulahendi tunnustamist, kuulub esitatud avaldus kohtuotsuse tunnustamiseks, millega nõuti sisse A. A. P. xx.xx.xxxx.a xxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxxxxx, elatis (alimendid) A. V. P. kasuks ühe lapse ülalpidamiseks: poeg A. xx.xx.xxxx.., suuruses 1/4 osa tema kogu töötasust (sissetulekust) igas kuus alates xx.xx.xxxx.. kuni lapse täisealiseks saamiseni, rahuldamisele. Nimetatud kohtuotsus kuulub tunnustamisele.
kohaselt kuulub välisriigi kohtulahend Eestis täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt kohus kontrollib välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Tunnustamise eeldused on täidetud. Kohtulahendi õigsust sisuliselt kohus ei kontrolli. Kohus tunnistab täidetavaks Vene xxxxxx xxxxx Petseri rajooni kohtuosakonna nr 13 rahukohtuniku 28.01.2008.a. otsuse nr 2-29/2008.
F. P. P. nr 13 rahukohtuniku 28.01.2008.a. otsus nr x-xx/xxxx Vabariigi kohtutäiturile täitmiseks.
lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et kuna avaldaja taotlus on esitatud alaealise lapse ülalpidamisasjas, on õiglane menetluskulud jätta täielikult võlgniku A. P. .
lg 1 kohaselt võib avaldaja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumist. Kohtunik Rita Kulberg
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.