KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Maili Tartu Istungisekretär Marika Pull tegemise aeg ja koht
- juuni 1012.a., kell 16.00 Pärnu Kohtumaja Rüütli tn 19 kantselei Tsiviilasja number 2-11-37463 Tsiviilasi K.K.i hagi H.P.i vastu laste põlvnemise tuvastamiseks. Otsuse avalikult teatavaks H.K.i ja H.K.i hagi H.P.i vastu elatise nõudmiseks. Hagi põlvnemise tuvastamiseks- 1597.79 € Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: K.K., isikukood xxxxxxxxxxx, H.K., xxxxxxxxxxx, ja H.K., isikukood xxxxxxxxxxx, isikukood Kostja: H.P. Kohtuistungi toimumise aeg
- juuni 2012.a., Pärnu ja koht. RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS § 436 lg 1, § 440 lg 1, § 442 , § 632 lg
- Rahuldada K.K.i hagi H.P.i vastu laste põlvnemise tuvastamiseks. Tuvastada, et H.K.i, isikukood xxxxxxxxxxx, sünd. xx xx xxxx a. Pärnus, sünni registreerinud asutus xxxxxxxx vallavalitsus, dokumendi nr x, xx xx xxxx.a., ja H.K.i, isikukood xxxxxxxxxxx, sünd. xx xx xxxx.a., Pärnus, sünni registreerinud asutus Pärnu Maavalitsus, dokumendi nr xxx, xx xx xxxx .a., isa on H.P., isikukood xxxxxxxxxxx, sünd. xx xx xxxx.a., sünnikoht Eesti, xxxxx rajoon, xxxxxx külanõukogu, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxxxxxxxxxx tee xx, xxxxxxxx küla, xxxxx vald, xxxxx maakond. Juhindudes TsMS § 206 lg
- Kinnitada elatisehagis K.K.i ja H.P.i vahel 05.06.2012.a. kohtule esitatud kompromiss:
- Kostja H.P. tunnistab elatise nõuet laste H. ja H ülalpidamiseks alates 01.09.2011.a. igakuiselt kummalegi lapsele 100.- EUR kuni laste täisealiseks saamiseni.
- Kostja kohustub elatise kummalegi lapsele igakuiselt 100.EUR ulatuses tasuma alates xx xx xxxx.a iga kuu ette 15 kuupäevaks K.K.i a/a-le xxxxxxxxxxx Swedbankis.
- Kostja kohustub elatise võla alates 01.09.2011.a kuni
- 2012.a. summas 2000.- EUR tasuma hiljemalt
- 2013.a. K.K.i a/a-le xxxxxxxxxxx Swedbankis.
- Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Riigi poolt mittemenetlusosalisena kantud menetluse kulud jätta täielikult riigi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2
(4)Hageja nõue ja selle põhjendused. Hagiavaldus on esitatud 10.08.2011.a. Hagiavalduses palutakse tuvastada, et H.K.i ja H.K.i isa on H.P.. Hagiavalduses hagejad paluvad H.P.ilt välja mõista elatise seaduses ettenähtud minimaalmääras. Menetluskulude nõudeid hagejal ei ole. Kostja 05.06.2012.a. kohtuistungil võttis isaduse tuvastamise hagi õigeks. Selles hagis kostjal menetluskulude osas rahalist nõuet ei ole. Elatisehagis 05.06.2012.a kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi ning paluvad kohtul kinnitada järgmine kompromiss. Kostja H.P. tunnistab elatise nõuet laste H. ja H. ülalpidamiseks alates 01 09 2011 igakuiselt kummalegi lapsele 100 EUR kuni laste täisealiseks saamiseni. Kostja kohustub elatise kummalegi lapsele igakuiselt 100 EUR ulatuses tasuma alates 01 06 2012 iga kuu ette 15 kuupäevaks K.K.i a/a-le xxxxxxxxxxx Swedbankis. Kostja kohustub elatise võla alates 1 sept 2011 kuni 30 06 2012 summas 2000 EUR tasuma hiljemalt 01 06 2013 K.K.i a/a-le. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ja seadused, mida kohus kohaldas. H.K.i, isikukood xxxxxxxxxxx, sünd. xx xx xxxx a. Pärnus, sünni registreerinud asutus Tõstamaa vallavalitsus, dokumendi nr x, xx xx xxxx.a., ja H.K.i, isikukood xxxxxxxxxxx, sünd. xx xx xxxx.a., Pärnus, sünni registreerinud asutus Pärnu Maavalitsus, dokumendi nr xxx, xx xx xxxx.a., sünniakti on emana sisse kantud K.K.. Laste isa kohta kanne puudub (tl 3, 4). Perekonnaseaduse § 84 lg 1 kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees. Sama seaduse § 94 lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. 10.05.2012.a. kohtu saabunud ekspertiisiaktis ekperdi poolt esitatud arvamuse kohaselt H.P.i isadus H.K.i ja H.K.i suhtes ei ole välistatud ning H.P. saab väga suure tõenäosusega olla H.K.i ja H.K.i bioloogiline isa (tl 138-139). 05.06.2012.a. kohtuistungil kostja tunnistas, et on H.K.i ja H.K.i isa. Seega eeltooduga on asjas tuvastatud, et H.P. on H.K.i ja H.K.i isa ning sellekohane hagi tuleb rahuldada. Kohus kinnitab elatisehagis kompromissi, sest see ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Pooled on teadlikud kokkulepel asja lõpetamise tagajärgedest. Pooled on menetluskulude jagamises kokku leppinud (TsMS § 168 lg 3). Menetluskulude jaotus. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Pooled paluvad menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Pärnu Maakohtu 30.09.2011.a. määrusega on K.K. vabastatud täielikult riigilõivu s.o. summas 319.55 € põlvnemise tuvastamise hagiavalduselt maksmisest. Pärnu Maakohtu 15.03.2012.a. määrusega on K.K. vabastatud täielikult s.o. summas 228.- € molekulaargeneetilise ekspertiisi elspertiisitasu maksmisest. Kuivõrd kumbki pool kannab oma menetluskulud ise ja hageja on vabastatud hagiavalduselt riigilõivu tasumisest ja ekspertiisitasu maksmisest, siis riigi poolt mittemenetlusosalisena kantud menetluskulud tuleb 3
(4)jätta riigi kanda. Riigilõivu riigi kanda jätmine on põhjendatud ka seetõttu, et kostja on hagi tunnistanud ja pooled on asjas kokkuleppele jõudnud. Maili Tartu Kohtunik 4
(4)