2-11-37259/4

2-11-37259 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2011.a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-11-37259 Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Rxxxx Vxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Puudutatud isik: Lxxxx-Hxxxxx Sxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; viibimiskoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kirjalikus menetluses Kohtuistungi aeg Rxxxxxx Vxxxxxavaldus eestkostetava nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks RESOLUTSIOON
2. Rahuldada RxxxxxVxxxx avaldus.
3. Anda nõusolek Rxxxx Vxxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx eestkostetava LxxxxHxxxxx Sxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) nimel temale kuuluva korteriomandi, kinnistusregistriosa nr 17461901, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, müümiseks ning selleks vajaliku müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks.
4. Rxxxx Vxxxxxx tuleb eestkostetava nimel tehtava tehingu müügihinnast 50 (viiskümmend) % hoiustada krediidiasutuses enda nimel eraldi kontol, mille kasutamiseks on vaja kohtu igakordset nõusolekut. Ülejäänud 50 % müügihinnast võib Rxxxx Vxxxx kasutada vastavalt vajadusele omal äranägemisel eestkostetava isiku ja varaga seotud vajalike kulutuste katmiseks. Menetluskulude jaotus
5. Jätta menetluskulud Lxxxx-Hxxxxx Sxxxxxxxx kanda. Riigilõivu tasunud xxxxx Vxxxxxxxon õigus tasutud summa (12,78 eurot) tagasi LxxxxxHxxxxx Sxxxxxxxx rahalistest vahenditest. Edasikaebamise kord Määrusele võivad avaldaja või eestkosteasutus esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 25,56 eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Rxxxx Vxxxx esitas 09.08.
6. a kohtule avalduse eestkostetava nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks. Avalduse põhjal on Rxxxx Vxxxx Lxxxx-HxxxxxxSxxxxxxx eestkostja. Eestkostetav Lxxxx-Hxxxxx Sxxxxxxx viibib xxxxxxxx hooldekodus. Temale kuulub korteriomand, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, registriosa nr
7. Korter on olnud avaldaja koduks viimased 8 aastat, kuid pärast elukaaslase Axxx Lxxxxxsurma soovib avaldaja selle müüki panna, põhjuseks finantsraskused ja hirm oma turvalisuse pärast. Samuti eestkostetavale kuuluv xxxxxxxxxkinnistu on küll müügis, kuid tõenäosus, et see lähiajal müüakse, on väike. Igakuiselt avaldaja poolt juurdemakstav hooldekodu tasu 70 eurot + xxxxxxxx korteri kulud on avaldaja jaoks suur väljaminek. xxxxxxxx kinnistu, mille suhtes on ostuhuvi üles näidanud maja renoveerinud ehitaja, müük aitaks avaldajal tasuda hooldekodu kulud kuni eestkostetava surmani. Turvalisuse pärast kardab avaldaja seetõttu, et teda on majas mitmel korral rünnanud endise elukaaslase eelmine abikaasa. Avaldaja palub kohtu luba eestkostetava nimel korteriomandi võõrandamiseks. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Vastavalt Perekonnaseaduse (PkS) § 187 p-le 1 ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Kohus leiab, et Rxxxx Vxxxxxx tuleb anda luba eestkostetava nimel korteriomandi võõrandamiseks. Kohus tegi kindlaks, et Tartu Maakohtu 26.11.
8. a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-42272 seati Lxxxx-Hxxxxx Sxxxxxxxi (sündinud xxxxxxxxxx) üle eestkoste ja määrati tema eestkostjaks Rxxxx Vxxxx. Eestkosteasjas tuvastas kohus, et Lxxxx-Hxxxxx Sxxxxxxxxx on piiratud teovõime, ta ei suuda aru saada oma tegude tähendusest, neid juhtida ega oma elu korraldada. LxxxxxHxxxxxxSxxxxxxxviibib hooldusteenusel xxxxxxxx Sotsiaal- ja Turvakeskuses. Kinnistusregistri andmetel kuulub Lxxxx-Hxxxxx Sxxxxxxxxxe korteriomand, registriosa numbriga 17461901, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Avaldaja kinnitusel on tegemist kahetoalise ahiküttega korteriga, üldpinnaga 43,5 m2, mida käesoleval ajal kasutab avaldaja. Hindamaks, kas tehingu tegemine võiks olla eestkostetava huvides, palus kohus oma arvamus esitada xxxxxxxx Sotsiaal-ja Turvakeskusel, kus Lxxxx-Hxxxxx Sxxxxxx käesoleval ajal viibib. MTÜ Avinurme STK juhataja Anne Paas teatas kohtule, et LxxxxxHxxxxx Sxxxxxxxx hoolduskulu ühes kalendrikuus on 447,38 eurot, kuid alates 2012.a tõuseb see seoses hoolduskulude suurenemisega 485 euroni kuus. Hoolduskulud on kandnud Rxxxx Vxxxxx kellega on 10.05.2010.a sõlmitud tähtajatu hooldusleping nr
9. Lxxxx-Hxxxxx Sxxxxxxxx terviseseisund ei ole pärast eestkoste määramist 2010.a novembris muutunud. Kohus leiab, et arvestades eestkostetava tervislikku seisundit, ei saa ta iseseisvalt elama asuda temale kuuluvasse korterisse. Ta vajab pidevat hooldust ja järelevalvet. Kuna korteriomandiga kaasnevad alalised kommunaalkulud, siis ei ole korteriomandi hoidmine eestkostetava huvides. Korteriomandi võõrandamisest saadavat raha on võimalik kasutada eestkostetava ülalpidamis- ja hoolduskulude katteks. Kohus küsis tehingu tegemise kohta arvamust ka Lxxxx-Hxxxxx Sxxxxxxxi pojapojalt Mxxxxx Lxxxxxxxxxx, kes võib olla tema võimalik pärija ja seega asjast huvitatud isik. Mxxxxx Lxxxxxxxxteatas, et on nõus kinnistu võõrandamisega. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mille alusel võiks järeldada, et tehing kahjustab eestkostetava huve. Seega leiab kohus, et Lxxxx-Hxxxxx Sxxxxxxxxxx kuuluva korteriomandi võõrandamine ei kahjusta tema huve ja eestkostja Rxxxx Vxxxxxx tuleb anda nõusolek tehingu tegemiseks. Kohus ei pea vajalikuks kindlaks määrata tehingu hinda, kuna kohtul puudub alus arvata, et avaldaja kahjustab korteriomandi müümisel eestkostetava huve. PkS § 186 lg-le 1 näeb ette, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Antud juhul ei ole korteriomandi müügihind teada. Kuid arvestades, et tegemist on kinnisvaraga Eesti kõrgeimate hindadega müügipiirkonnas, saab eeldada, et selle müügist saadava raha puhul on tegemist olulise summaga. Seega peab kohus vajalikuks kindlaks määrata müügist saadava raha kasutamise. Kohus annab eestkostjale nõusoleku eestkostetavale kuuluva korteriomandi müügist saadavast rahast 50 % kasutamiseks omal äranägemisel eestkostetava isiku ja varaga seotud vajalike kulutuste katmiseks. 50 % korteriomandi müügihinnast saadud rahast tuleb RxxxxxVxxxxx paigutada krediidiasutusse enda nimel eraldi kontole ning selle raha kasutamine otsustatakse täiendavalt kohtu poolt, kui kohtule esitatakse sellekohane põhjendatud avaldus. Rxxxx Vxxxxx kui eestkostjal tuleb kohtule regulaarselt esitada L.-H.Sxxxxxxxxx kuuluva varaga (s.h.laekuva rahaga) tehtavatest tehingutest ja seisust ülevaade. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus tegi lahendi LxxxxHxxxxxxSxxxxxxxxxhuvides, seega tuleb jätta menetluskulud tema kanda. Rxxxx Vxxxx tasus 15.09.2011.a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumber 2900072699 riigilõivu 12,78 eurot (tl 5). Kuna menetluskulud jäetakse eestkostetava kanda, on xxxxx Vxxxxx õigus saada see summa tagasi Lxxxx-Hxxxxx Sxxxxxxxx rahalistest vahenditest. Ülle Raag Kohtunik