KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar, Kohtuistungisekretär Merje Raudla Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2011.a. Kuressaare Kohtumajas Tsiviilasja number 2-11-36751 Tsiviilasi R Õ hagi K Õ vastu abielu lahutamiseks kinnisel istungil
- septembril 2011.a. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: R Õ, ik Kostja: K Õ , Resolutsioon : Juhindudes PerekS §-dest 63,65,67; Nimeseadus § 11 lg 1, lg 2 p 2 ja TsMS § 434-436, 440 lg1,3; 467 lg2 ja 632 kohus otsustas :
- Hagi rahuldada.
- Lahutada R Õ ja K Õ abielu, milline on registreeritud
- detsembril 2006.a. Saare Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on abieluaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr
- Peale lahutust taastada R Õ taotlusel tema abielueelne perekonnanimi „R“.
- Kohtukulud jätta neid teinud poole enda kanda.
- Kohtus abielu lahutamise korral lõppeb abielu päeval, millal kohtuotsus jõutub. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. 1
(2)Kaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Poolte abielu registreeriti
- detsembril 2006.a. Saare Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on abieluaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr
- Pooltel on üks ühine laps , kes jääb mõlema vanema vahelisel kokkuleppel elama ema R Õ juurde ja keda mõlemad vanemad peav ülal omavahelisel kokkuleppel. Abielulahutust soovivad nii hageja kui kostja ühiselt, kuna aga kostja K Õ on sissekirjutatud Soome Vabariiki , siis ei ole abielu lahutamine perekonnaseisuosakonnas võimalik. Lahutuse põhjuseks on asjaolu, et kooselu kostjaga on lõppenud juba üle kolme aasta tagasi ja kooselu taastamist ei pea kumbki pooltest enam võimalikuks. Abielludes omandatud perekonnanime „Õ“ soovib hageja R Õ muuta tagasi neiupõlvenimeks „R“. Kostja seisukoht Kostja K Õ võtab hagi õigeks kinnitades poolte ühist soovi abielu lahutada. Kostja kinnitas samuti fakti, et kooselu hagejaga on lõppenud juba üle kolme aasta tagasi, neil mõlemil on juba uus faktiline kooselu. Lapse kasvatamise ja ülalpidamise osas vaidlus hagejaga puudub. Kohtu seisukoht Perekonnaseaduse (edaspidi PerekS) § 65 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu ja seda juhul, kui abikaasad vaidlevad abielulahutamise või lahutamisega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Kuna kostja K Õ alaline elukoht on Soome Vabariigis, siis ei ole perekonnaseisuosakond pädev poolte abielu lahutama. PerekS § 67 lg1,2 alusel lahutab kohus poolte abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhte lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Käesoleval juhul on abikaasad elanud lahus üle kolme aasta, seega saab kohus teha järelduse, et nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud. TsMS § 231 lg2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. TsMS § 440 lg1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Eeltoodule tuginedes on põhjendatud hagi rahuldamine, kostja on hagi õigeks võtnud. PerekS § 66 alusel abielu lõppeb abielu lahutamisel kohtus - kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt Nimeseaduse §-le 11 lg 1 Abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama sätte lg 2 kohaselt taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja on esitanud taotluse abielueelse perekonnanime taastamiseks ja kohus peab esitatud taotluse rahuldamise põhjendatuks. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb jätta kummagi poole menetluskulud neid teinud poole enda kanda. Kristel Pedassaar 2
(2)Kohtunik 3
(2)