Obsah (7)
§ 96§ 75§ 97§ 100§ 99§ 101§ 1022-11-35736 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots,sekretär Marika Pull`i juuresolekul Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 26.01.2012.a.
§ 96§ 97 p.1; § 99 lg.1,2; § 100 lg.2, 4;§ 101 lg.1 ja Ts
MS § 162 lg.1, § 403 lg.1, § 434-436, § 438, § 442, § 630633 hagi M.F.`i vastu elatise nõudes.
- Rahuldada S.F.`i hagi.
- Välja mõista M.F.`ilt elatusraha S.F.`i , sünd: xx.xx.xxxx.a. (seaduslik esindaja V.L.) kasuks alates 01.01.2012.a. 150 EUR (ükssada viiskümmend) kuus kuni S.F.`i täisealiseks saamiseni s.o. xx.xx.xxxx.a.
- Välja mõista M.F.`ilt S.F.`i kasuks elatusraha võlgnevus perioodi hagi esitamisest s.o. 26.07.2011.a. - 31.12.2011.a. eest summas 295.67 EUR (kakssada üheksakümmend viis eurot ja 67 senti).
- Elatist maksta iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja M.F.`i kanda. Menetlusosaline võib nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul , alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. 1
(4)2-11-35736 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Kohtule esitatud hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt alaealine laps S.F., sünd: xx.xx.xxxx.a. elab oma ema V.L.`i juures ja on tema ülalpidamisel. Kostja lahkus faktiliselt pere juurest septembris 2005.a. ja on lapse ülalpidamisest osa võtnud ebapiisavalt. Lapsele kulub aastas 3600 eurot s.o. toidule 1540 eurot, riietele 900 eurot, jalanõudele 210 eurot, koolitarvetele 400 eurot, hobid ja meelelahutus 300 eurot, hügieenitarbed 60 eurot, taskuraha 50 eurot, oode 90 eurot, ravimid ja muud kulud 50 eurot. Seega lapsele kulub ühes kuus keskmiselt 300 eurot. Hageja palub elatise välja mõista alates hagi esitamisest 200 eurot kuus. Kostja on tasunud elatist 95,87 eurot kuus. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja on igakuiselt tasunud lapsele raha vastavalt Pärnu Maakohtus lahenduse saanud poolte kokkuleppele. Menetluse käik Kohtuistungil 18.01.2012.a. hageja seaduslik esindaja palus hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista elatusraha 150 eurot kuus alates hagi esitamist s.o. 26.07.2011.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja on elatusraha tasunud igakuiselt 95,87 eurot kuni novembrini 2011.a. (november k.a.) , mis on ebapiisav. Lapsele kulub kuus 300 eurot, millest hageja nõuab kostjalt 150 eurot kuus. Kohtuistungil 18.01.2012.a. kostja nõustus elatusraha summaga 150 eurot kuus , kuid selgitas, et praegu pole seda võimalik tasuda , kuna ei tööta. Ta lahkus töölt omal soovil tervislikel põhjustel, töötuna end arvele võtnud ei ole ja töövõimetu samuti ei ole. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud ära hageja seadusliku esindaja ja kostja ning tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. V.L.`il ja M.F.`il on 1 alaealine laps: S.F., sünd: xx.xx.xxxx.a. Laps elab ema V.L.`i juures ja on tema ülalpidamisel. Hageja seadusliku esindaja väitel on kostja lapse ülalpidamiseks elatusraha igakuuliselt tasunud 95 eurot, mis on ebapiisav ja kuni novembrini 2011.a. Alates 01.07.2010.a. hakkas kehtima uus perekonnaseadus.
§ 75
lg.1 kohaselt , kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt õigustatud isiku nõudel välja elatise.
§ 97p.1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Seega on antud 2
(4)2-11-35736 vaidluses hagejaks alaealine laps S.F. ja V.L. on hageja seaduslikuks esindajaks TsMS § 362 ja § 372 lg.1 alusel. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-85-10.
§ 100
lg.2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos v. kui ta ei osale lapse kasvatamises.
§ 99
lg.1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lg. 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, s.h. tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
§ 101
lg.1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valistuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2011.a. oli elatusraha miinimummäär ühe lapse kohta 139.01 eurot kuus ja alates 01.01.2012.a. on elatusraha miinimummäär 145 eurot lapse kohta kuus. Hageja nõuab elatusraha 150 eurot kuus s.o. seadusandja poolt kehtestatud miinimummäära lähedases summas. Lapsele kulub kuus 300 eurot, lapse ülalpidamisest peavad osa võtma mõlemad vanemad, nõue kostja vastu on 150 eurot kuus. Kostja kohtuistungil nõustus lapse kulutustega ja elatusraha summaga 150 eurot kuus. Seega on hageja nõue, elatise väljamõistmiseks 150 eurot kuus, põhjendatud. Kostja on elatusraha lapsele tasunud, kuid alla seadusandja poolt kehtestatud alammäära ja mitte igakuuliselt, seega ebapiisavalt.
§ 102
lg.2 järgi kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
§ 101lõikes 1 sätestatud määra.
Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus v. olukord, kus vanemal on teine laps ,kes elatise väljamõistmisel
§ 101
lg.1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole kohtule esitanud mõjuvaid põhjusi, mis annaksid aluse elatise välja mõista alla seadusandja poolt kehtestatud miinimummäära. Teisi alaealisi lapsi kostjal ei ole. Kostja on töövõimeline meesterahvas, kelle võime tööga elatist teenida ei ole piiratud. Kostja töötas AS-is Wendre ning pangakontolt nähtub, et kostja on saanud töötasu juulis 2011.a. 236.89 eurot, augustis 504,44 eurot, septembris 627.96 eurot, oktoobris 669.20 eurot, novembris 798,50 +779.98 eurot (tl.31- 35). Seega kostja keskmine sissetulek oli 2011.a.teisel poolel 723 eurot kuus. Kostja on lahkunud töölt omal soovil peale hagi kohtule esitamist ja pole ennast ka töötuna arvele võtnud. Seega on kostja ennast ise pannud olukorda, kus sissetulekud puuduvad ja kohus leiab, et kostja töövõimelise meesterahvana on võimeline tööd leidma ja oma lapse ülalpidamiseks elatusraha 150 eurot kuus tasuma. See, et kostja lahkus töölt omal soovil ja on käesoleval ajal töötu, ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Üldjuhul saab elatusraha nõuda alates hagi kohule esitamisest s.o. alates 26.07.2011.a., mida hageja on ka nõudnud. Perioodil 01.07.2011.a. – 31.12.2011.a. on kostja elatusraha tasunud kohtule esitatud pangakonto väljavõtte järgi järgmiselt: augustis 127.82 eurot, septembris 127.82 eurot, oktoobris 127.82 eurot ja novembris 95.87 eurot s.o. kokku 479.33 eurot. Tasumise kohustus juulis 5 päeva eest 5 x 5 = 25 eurot ( kuus 150 eurot, päevas 150 : 30 = 5 eurot) + 5x 150 = 775 eurot. Seega võlgnevus seisuga 01.01.2012.a. 775 – 479.33 = 295,67 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg.1 kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Elatusraha nõude menetlemine on vastavalt RLvS § 22 lg.1 p.2 riigilõivuvaba. 3
(4)2-11-35736 Hagi hind antud vaidluses on hagi esitamisele järgneva 9 kuu eest saadav summa s.o. 9x 150 = 1350 EUR - alus TsMS § 129 lg.2. Ivika Sillaots Kohtunik 4
(4)