) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks.
lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist.
lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (hagi esitamise ajal 2011.a 139.01 EUR).
lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (
lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine lapse, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Kohus peab vajalikuks märkida, et kuivõrd elatist nõutakse antud juhul isegi alla miinimummäära (ühe sendi võrra, kuid alates 1.01.2012.a on miinimummääraks 145 EUR lapse kohta), ei ole kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt üldse vajalik tõendada lapse vajaduste loetelu. Sellisel juhul saab muus ehk väiksemas summas elatist välja mõista vaid ülalmärgitud
Antud asjas on kohus veendumusel, et asjaolusid elatise väljamõistmiseks alla (kuni 1.01.2012.a kehtinud) miinimummäära ei esine. Kostja ei ole töövõimetu ega oma ülalpidamiskohustust teiste laste suhtes peale hagejate, sellistele asjaoludele kostja oma vastuses ka ei viita. Kostja on oma töötasu kohta esitanud konto väljavõtte, mille kohaselt on tema keskmine netotöötasu ajavahemikus veebruar – august 2011.a (k.a) 768.23 EUR. Kuivõrd aga haginõue ulatub 1. augustisse 2011.a, siis peab kohus tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 kuni kohtuotsuse tegemiseni elatist tagasiulatuvalt välja mõistes arvama kostjalt väljamõistetavast elatisest maha summad, mille ulatuses oli kostja laste ülalpidamiskohustust sel perioodil täitnud. Sama otsuse kohaselt tuleb maakohtul otsuse selguse ja täidetavuse huvides tuleb hagi täielikul või osalisel rahuldamisel elatis tagasiulatuva perioodi eest ühekordse summana välja mõista. Kostja väitel on ta tasunud augustis 2011 laste ülalpidamiseks 100 EUR, seda väidet hagejad vaidlustanud ei ole. Muid tõendeid või väiteid elatise tasumise kohta menetluse ajal pooled esitanud ei ole. Kuna kostja kohustus elatise tasumiseks perioodil 01.08.2011 – 19.01.2012.a oli 1560.39 EUR (2x139x5kuud=1390 + 278/31 (päevad jaanuaris)x19 =170.39) ning tasutud on väidetavalt 100 EUR, siis tuleb eelneva põhjal kostja välja mõista senine elatise võlgnevus 1460.39 EUR. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas poolte endi kanda, sama paragrahvi teises ja kolmandas lõikes nimetatud erandlikke asjaolusid menetluskulude muul viisil jagamiseks pooled esile toonud ei ole. Toomas Talviste Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.