1 sätestatud määras alates hagi esitamisest
1 sätestatud määras alates menetluskulude suuruse määramiseks tehtava kohtulahendi jõustumisest kuni nõude kohase täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui lk 2 viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Vastavalt esitatud hagile on Kostja esitanud
lg.-tele 1 ja 2 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning selle täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Tulenevalt eelnevast ei ole ühepoolne kohustuse täitmata jätmine lubatud.
lg.1 p-de 1, 3 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult, kes on oma kohustust rikkunud, muu hulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lg.1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult, kes on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud, viivist lepingus või seaduses ettenähtud määras arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja kohustus, vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 10 tasuma laenumaksetega viivitamise korral tasumata põhiosalt ning meeldetuletustasult viivist 0,75% päevas.
lg.2 sätestatud mõistlikkuse põhimõtte kohaselt arvestatakse mõistlikkuse hindamisel võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Eelnevast lähtuvalt on Hageja vähendanud lepingujärgseid viiviseid vastavaks krediidiasutuste poolt sarnaste laenude puhul tavaliselt kasutatava määrani, milleks on 0,2% päevas. TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada viivisenõude hagis selliselt, et hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viivis palutakse kohtul välja mõista protsendina põhinõudest kuni kohase täitmiseni. Lähtudes eeltoodust palub Hageja: 1. mõista Kostjalt välja Hageja kasuks: põhinõue summas 255,65 EUR`i (4 000,00 krooni); laenulepingutasu (intress) 57,52 EUR´i (900,00 krooni); meeldetuletusteatise tasu summas 11,31 EUR`i (177,00 krooni); tasu võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks (teenusarve) 5,75 EUR`i (90,00 krooni); sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt summas 255,65 EUR`i (4 000,00 krooni); sissenõutavaks muutunud viivis teenustasult summas 2,31 EUR`i (36,18 krooni); sissenõutavaks muutunud viivis meeldetuletusteatiselt summas 11,31 EUR`i (177,00 krooni); viivis Hageja kohtukuludelt
jätta menetluskulud kogu ulatuses Kostja kanda ja rahuldada hagi tagaseljaotsusega juhul, kui Kostja hagile tähtaegselt ei vasta. KOSTJA VASTUVÄITED Kirjalikus vastuses tunnistab kostja täies ulatuse põhivõla 4000 krooni ja kõrvalnõude lepingutasu 900 kr nõuet. Kostja tunnistab tasu 90 kr võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks. Täielikult peab kostja ebaõigeks meeldetuletusteatise tasu 177.- krooni (põhivõlg) ja kõrvalnõude-meeldetuletusteatiselt viivise 177 krooni nõuet, kuna Hageja ei ole talle meeldetuletusteatist saatnud. Hagile lisatud teatist näeb kostja enda väitel esmakordselt. Kuna meeldetuletust ei saadetud, ja põhjusel, et tarbimislaenu leping on vormistatud interneti keskkonnas, olnuks hageja kirjalik meeldetuletus hädavajalik laenuvõlgnevuse õigeaegseks kustutamiseks. 2008.a. olnuks laenukohustuse täitmine rahaliselt kostjale jõukohane, kuna ta töötas Viru konsortsium OÜ-s tuulegeneraatorite ehitajana, keskmise töötasuga 15000 krooni (neto). lk 4 Põhjusel, et hageja ei ole kostjale saatnud meeldetuletusteatist, ei nõustu viimane tasuma hagis põhivõlalt arvestatud viivist 4000.- kr kogu-ulatuses. Kostja nõustub viivise tasumisega 1/2 ulatuses s.o. 2000 krooni. Ei vaidle vastu riigilõivu nõudele. Kostja palub viivise vähendamist. Kuna peab seda enda jaoks ülemäära koormavaks. Kostja töötab FIE juures laotöölisena. Igakuine töötasu on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummäär. Netotöötasu on 239 eurot. Kostjal on kohustus igakuuliselt tasuda Swedbank'ile väikelaenu tagasimakset 84 eurot. Ka tasub ta igakuuliselt elatusraha Kristel Jürgensohnile 139 eurot oma tütre ülalpidamiseks ( elatise hagi Harju Maakohtu menetluses, otsust veel ei ole). Kostja palub kohtul ka arvestada, et hageja ei ole talle laenu tagastamisega viivitamisest teatanud mõistliku aja jooksul, mis oleks olnud tema poolt hagile lisatud (aga minule saatmata jäetud) dokumendi kuupäev s.o. jaanuar 2008.a. Eeltoodud põhjustel palub kostja rahuldada hagi osaliselt s.o. põhinõude osas summas 4090 kr (318.92 eurot) ja kõrvalnõue summas 2900 (s.o. lepingutasu 900 kr, viivis põhivõlalt 2000 kr) s.o. 185.34 eurot. Kuigi praegust materiaalset olukorda arvestades on ka selle kohustuse täitmine keeruline, siiski soovib kostja teha kõik endast oleneva, et see võlg võimalikult kiiresti kustutada. Kostja on ka nõus, et asi lahendatakse kirjalikult. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leiab, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 44 lg. 1 järgi kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on oma kirjalikus avalduses võtnud õigeks hageja nõude põhivõla osas 255, 65 eurot (4000 krooni), laenulepingu tasu (intressi ) nõudes summas 57,52 eurot (900krooni) ja võla sissenõudmiseks tehtud kulu 5,75 eurot (90 krooni). Selles osas kuulub hagi rahuldamisele vaidluseta. Kostja vaidleb vastu meeldetuletusteatise tasu väljamõistmisele summas 11,31 eurot (177,00 krooni). Tegemist on sisuliselt võla sissenõudmiseks kantud kuluga. Kohtu hinnangul on esitatud nõue põhjendatud. Hageja on tõendanud meeldetuletusteatise saatmise kostjale. Küll aga ei saa kohus põhjendatuks lugeda viivisenõuet meeldetuletusteatiselt ega teenustasult, sest neid nõudeid ei ole kostjale varem esitatud..
lg.1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult, kes on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud, viivist lepingus või seaduses ettenähtud määras arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja esitas kohtusse viivise nõude summas 255,65 eurot e. 4000 krooni. Kostja taotleb viivise vähendamist poole võrra. Kostja põhjendab oma taotlust sellega, et peab oma sissetulekult, milleks on miinimumtöötasu, maksma elatist alaealisele lapsele.
8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.
1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. lk 5 Arvestades kostja majanduslikku seisundit ja elatise maksmise kohustust vähendab kohus välja mõistetavat viivist 2000 kroonini e. 127,82 kroonini. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Menetluskulud TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kostja on kohustatud menetluskuludelt maksma viivist menetluskulude suuruse määramiseks tehtava kohtulahendi jõustumisest kuni nõude kohase täitmiseni. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 430 lg. 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohtunik: Külli Mõlder
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.