KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 1. november 2012.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tänava kohtuma

§ 174.1 lg.4 ja § 405 lg.1 p.3.

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt Tsiviilasi nr 2-10-22353 ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud, kostja vastuväited ja menetluse käik Kohus menetleb antud asja lihtmenetluses ja 1.11.2012.a. lihtmenetluses tehtud resolutsioonotsusega jättis kohus hagi rahuldamata. 9.11.2012.a. palus Tallinna ringkonnakohus toimikut, kuna hageja on esitanud apellatsioonkaebuse. Käesolevaga täiendab kohus vastavalt

§ 448lg.-le 4.1 1.11.2012.a.

otsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Antud täiendav otsus on täiendatava 1.11.2012.a. otsuse osa. Hageja nõuded, väited ja tõendid OÜ Lõunalaenud esitas 1.10.2010.a Tartu Maakohtusse hagiavalduse (10.09.2010.a esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus) I.K. vastu. 3.11.2010.a keeldus Tartu Maakohus hagi menetlusse võtmast ja edastas selle alluvusel lahendamiseks Pärnu Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt 6.10.2009.a sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe võla tasumiseks hagejale. Kokkulepet kostja täitma ei asunud. Hageja tuletas korduvalt meelde maksekohustust peale esimese graafiku järgse makse mittelaekumist. Kostja kinnitas pidevalt, et tasub makse lähiajal. 14.04.2010.a saatis hageja kostjale kokkulepe ülesütlemise hoiatuse. Nõutud tähtajaks so. 19.04.2010.a kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja nõue on kokku 19 347 krooni (1236.50 eurot), millest 9674 krooni (618.28 eurot) võlgnevus, 5000 krooni (319.56 eurot) leppetrahv, 4673 krooni (298.66 eurot) viivised. Hiljem esitas hageja täpsustatud hagiavalduse (vt allpool). 18.01.2011.a määrusega keeldus kohus menetlusse võtmast hageja nõuet leppetrahvi osas ning võttis hagi menetlusse põhivõla ja viivise nõudes. Kostja I.K. 28.02.2011.a esitatud vastuse kohaselt hagi ei tunnista. Kostja võttis hagejalt laenu 5000 krooni (319.56 eurot) 6 kuuks. 3.10.2010.a maksis kostja puuduoleva summa. Kokku maksis kostja intressi 5556 krooni ja põhivõla 5000.00 krooni, kokku 10 556 krooni (674.65 eurot). Hageja esitas 3.03.2011.a arvamuse kostjate vastuste osas, milles märgib, et kostja viitab valele dokumendile ehk tema ja hageja vahel sõlmitud 15.06.2009.a laenulepingule. Hageja nõue on aga tõusetunud poolte vahel 6.10.2009.a sõlmitud kokkuleppe kohustusest. 10.05.2012.a esitas hageja täpsustatud hagiavalduse (tl 84-86), mille kohaselt pooled ei vaidle selle üle, et hagejale on varem sõlmitud tarbijakrediidi lepingu põhjalt laekunud 10 556 krooni. Vastavalt raam tarbijakrediidilepingule PN-03-2009 sai kostja laenu 5000 krooni ja pidi selle tagastama hiljemalt 18.12.2009 a. 10 556 krooni (674.65 eurot). Nimetatud laekunud summa jagunes komponentide kaupa järgnevalt: 7 038 krooni viivis, 966 krooni laenu põhiosa, 2 552 krooni laenu intress. Seega tasumata laenu põhiosa jääk oli 4034 krooni ja 3004 krooni tasumata intress kokku võlgnevus 7038 krooni (449.81 eurot). Kokkulepe kohustuse järgse summa koosnemine lisaks eeltoodule 650 krooni lepingu muutmise tasu, 862 krooni puuduv viivis, 1076 krooni leppetrahv. Hageja nõudeks on 1 230.42 eurot (19 252 kr). Sellest 615,21 eurot on kokkulepe-kohustuse järgne võlgnevuse põhiosa (9626 kr) ja 319,55 eurot (5000 krooni) on leppetrahvi nõue (14.04.2010 esitatud) ning 295,66 eurot (4626 krooni) on hageja arvestanud viivist (mis on vähendatud nõue). Viivisearvestusel tugineb hageja kokkulepe-kohustuse punktile 2.1 (määr 0,5% päevas laekumata summalt) ja viivisearvestuse perioodiks on 19.04.2010 (kokkulepe-kohustuse ülesütlemise kuupäev) kuni 2

(5)Tsiviilasi nr 2-10-22353 01.10.2010. Arvestuslik viivisenõue on 7 941,45 krooni (9626 x 0,5% x 165 päeva) kuid hageja vähendab nõude 4 626 kroonini. Kohus määrusega 18.09.2012 a. andis pooltele tähtaja kõikide seisukohtade ja tõendite esitamiseks kuni 15.10.2012.a. Kohus palus hagejal esitada selge nõue kuna hageja on avaldust korduvalt muutnud (viivisenõude suurendamine, vähendamine ja uuesti leppetrahvi nõude esitamine) ning leppetrahvi nõuet kohus menetlusse ei võtnud. Hageja kohtu nõuet ei täitnud. Kohtu põhjendused Kohus lahendab asja kooskõlas

§ 403ja § 405 lahendada kirjalikus menetluses lihtsustatud korras.

Mõlemad pooled on avaldanud nõusolekut asja menetlemiseks kirjalikult, pooled on esitanud oma seisukohad ja tegemist on asjaga, mille hagihind ei ületa 2000 eurot, mistõttu on võimalik lahendada asi lihtsustatud korras

§ 405

järgi.

§ 436lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt

§ 438

lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 232

lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Esmalt märgib kohus, et 18.01.2011.a määrusega keeldus kohus menetlusse võtmast hageja nõuet leppetrahvi osas. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 (p 15) selgitanud, et VÕS § 415 p 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi ja sellekohane kokkulepe on tühine. Samuti tüüptingimustes sisalduv leppetrahvi kokkulepe on tarbijat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg.3 p.5 ja § 44 järgi ja tühine. Kohus tutvunud esitatud tsiviilasja materjalidega leiab, et 6.10.2009.a poolte vahel sõlmitud kokkuleppe-kohustus on heade kommetega vastuolus. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust (edaspidi ka sundolukord), ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kui esineb viimati nimetatu (tehingust pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas), siis eeldatakse TsÜS § 86 lg 3 järgi, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tõendamiskohustus lasub üldjuhul

§ 230lg 1 järgi poolel, kes tehingu tühisusele tugineb. Tõendamiskohustus on tühisusele tugineva isiku kasuks Ts

ÜS § 86 lg 3 teise lause järgi ümberpööratud tarbijakrediidilepingutes. Nende lepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-49-11. Antud juhul on kostja 06.10.2009.a. allkirjastanud võla tasumise kokkuleppe ja tunnistanud võlgnevust summas 9674 krooni, kuigi oli selleks ajaks juba tasunud tarbijakrediidilepingu alusel saadud põhivõlgnevuse 5000 krooni + intressi 5556 krooni s.o. kokku 10 556 krooni. Kostja selgitas, et makseraskused tekkisid, kuna tööandja teatas, et on majanduslikud 3

(5)Tsiviilasi nr 2-10-22353 raskused ja töötajad suunati palgata puhkusele, mis kestis juuni lõpust septembrini. Samas püüdis ta laenu tasuda vastavalt võimalustele. Hageja selgitusel ja pealekäimisel sõlmis ta uue kokkuleppe –kohustuse, kuid ei saa aru kust võlgnevus tuleb, kuna sai laenu 5000 krooni ja maksis tagasi 10 556 krooni. Hagi kohaselt kuulub kostja poolt tasumisele 06.10.2009.a. kokkuleppe-kohustusest tulenev võlgnevus 9674 krooni (618.28 eurot). Antud kokkuleppe-kohustusest nähtub, et võlgnik tunnistab võlgnevust võlausaldaja ees, mis on tekkinud tasumata jäetud lepingulisest kohustusest (15.06.2009.a sõlmitud leping nr PN-03-2009) ning sisaldab kahjuarvestust. Seega kokkuleppe-kohustuse näol on käesoleval juhul tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Sellise võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks on see, et võlgnik peab tõendama, et võlga ei ole või see on lõppenud. Kostja väitel sai ta hagejalt laenu 5000 krooni ja on tagasi maksnud 27.07.2009.a. 759 krooni, 07.08.2009.a. 1000 krooni, 17.09.2009.a. 7609 krooni ja 03.10.2009.a. 1188 krooni s.o. kokku 10 556 krooni. Hageja on arvestanud tasutud summad järgnevalt 7038 krooni viivise katteks, 966 krooni põhivõla katteks ja 2552 krooni intressi katteks ning leidnud , et võlgnevus koosneb laenu põhiosast 4034 krooni, lepingu muutmise tasust 650 krooni, viivisest 862 krooni ja leppetrahvist 1076 krooni. Leppetrahvi nõue on nagu eelpool märgitud tühine, kuna VÕS § 415 p.1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi ja ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. 15.06.2009.a sõlmitud tarbijakrediidilepingu p 1.7.2 kohaselt on viivist 0,5 % päevas, kuid mitte vähem kui 100 krooni päevas. Kohus märgib, et VÕS § 113 lg 6 kohaselt viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Samuti viivis „mitte vähem kui 100 krooni päevas „ on ebaproportsionaalselt suur arvestades, et esimese laenu osamaksena pidi kostja tagastama 18.07.2009.a. summa 426 krooni, selle tagastamisega viivitamise korral viivis 100 krooni päevas on 23,47 % päevas e. 8566,55 % aastas. Kohus leiab, et selline ebaproportsionaalselt suure viivise kokkulepe tarbijakrediidilepingu tüüptingimustes , on vastavalt VÕS § 42 lg.1 tühine. Selline on ka kohtupraktika- RKL 3-2-1-66-05 p.24. Seega ei saanud kostjal olla ka sellist viivisevõlgnevust, mida kostjalt nõuti. Samuti VÕS § 415 lg 2 sätestab, et kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks (p 1), teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks (p 2), kolmandas järjekorras intressi katteks (p 3), neljandas järjekorras muude kohustuste katteks (p 4). Kohus on seisukohal, et kokkulepe, mille kohaselt asutakse põhivõlga tasutuks arvestama kõige viimases järjekorras, on kahtlemata tarbija kahjuks kõrvalekalduv, kuivõrd kõrvalnõuete suurus, eelkõige viivise nõue, on paratamatult sõltuvuses ajast, millal laenusaaja likvideerib põhivõlgnevuse laenuandja ees. Seega on kohus seisukohal, et kostja on tasunud hagejale laenulepingust tuleneva kohustuse katteks 10 655 krooni, millest 5000 krooni põhivõlga ja ülejäänud 5655 eurot intressideks. Seega ei ole kostjal hageja ees võlgnevust. Hageja on sõlminud kostjaga kokkuleppe-kohustuse teades, et tegelikult on kostja oma nõude hageja ees täitnud ning 06.10.2009.a. kokkuleppe-kohustus on heade kommetega vastuolus ja tühine. Sellest tulenevalt jätab kohus rahuldamata ka viivise nõude. Tulenevalt eelpool toodust leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud 4

(5)Tsiviilasi nr 2-10-22353

§ 162lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hageja kanda.

Kuna kohus on eelnevalt andnud pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks ning kostja ei ole menetluskulude nõuet esitanud, ei saa menetluskulusid enam nõuda - alus

§ 174.1 lg.4 ja § 405 lg.1 p.3. Ivika Sillaots Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-10-22353/30