) § 223 lg 1) ettenähtud tähtaja möödumisel. Kostja ei nõustu hageja väitega, et viimane ei ole dokumente kostjailt kätte saanud. Varsti pärast õnnestunud kordusenampakkumist kontakteerus kostjaga juulis 2010.a hageja, kas palus infot võlajäägi koht, mida kostja suuliselt ka andis. Hageja palus võlajäägi tasumiseks pikendust, kinnitades sellega nõustumist ja lubas võla tasuda augusti keskpaigaks. Hiljem hageja sellest pakkumisest taganes. Kostja leiab, et selle kontakteerumisega on tõendatud hageja teadlikkus enampakkumisest ja selle tulemusest. Kostja väidab, et hageja eitab teatiste saamist valikuliselt ning hagejal ei ole võimalik e-posti saata (esitatud hageja 29.07.2010.a e-kiri kostjale, tl 90), nägemata, et talle on saabunud uued kirjad. Kostjad on juhindunud dokumentide saatmisel neile teadaolevatest kontaktaadressidest ja hageja palvetest teatisi e-postiga saata ning kui hageja ei ole tähtkirju või e-posti väidetavalt kätte saanud või vastu võtnud, on see tema oma riisiko. Kostja OÜ Lõunalaenud ja kohtutäitur H. Vilpuu jäid oma 15.11.2010.a (tl 97) ja 17.11.2010.a (tl 100-102) menetlusdokumentides varasemate seisukohtade juurde ja palusid kohtul lahendada aegumise küsimus vaheotsusega ning jätta hagiavaldus rahuldamata. Hageja esitas 22.11.2010.a arvamuse kostjate vastuste osas (tl 105-107), milles ei nõustu aegumise kohaldamisega. Vastuseks täituri seisukohtadele leiab hageja, et vastavalt
Kohtutäiturimäärustiku § 9 ei sisalda sätteid, kuidas seda teha - § 9 lg 1 reguleerib vaid seda, et kohtutäitur võib vastu võtta ja edastada ametitoimingutega seotud dokumente ja kirjavahetust ametialase elektronposti vahendusel, kuid ei sätesta, et sel juhul loetakse kohtutäituri saadetud dokument adressaadi (antud juhul –võlgniku) poolt kättesaaduks. Asja materjalidest ( kostja 2 vastuse juures olev hageja 29.07.2010.a. kiri) nähtub, et hagejal ei ole kodus ei Internetti ega printerit, seega tema elektronposti kontroll on kaootiline, kui saab tuttavate juures võimalusel sisse vaadata.
lg 2 kohaselt dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui
-st ei tulene teisiti.
lg 1 loeb selliseks dokumendiks ka enampakkumise akti, analoogia korras – ka kordusenampakkumise akti. Võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Hageja ei ole kohtutäiturile avaldanud, et soovib saada kordusenampakkumise akti e-posti teel aadressile xxxxxxxx.xxxxxxxx@xxxx.xx. Nimetatud eposti aadressile palus ta saata vaid tema anda avalduse 14.05.2010.a. ja täimise aluseks olevad 3
sätestatud tähtaja viimasele päevale, mis ei jätaks aega vastava hagi koostamiseks. Hageja pöördus advokaadi poole õigusabi saamiseks seoses laenulepinguga ja täitemenetlusega üldse. Olles tutvunud 12.08.2010.a. täitetoimikuga, sai hageja teada, et kordusenampakkumine on toimunud 12.07.2010.a. (mis osutus hiljem valeks) ja korter müüdi poole hinnaga sissenõudjale. Siinjuures märgib hageja, et oluline ei ole enampakkumise teadlikkus, nagu märgib kohtutäitur, viidates muuhulgas väljavõttele kinnistusraamatust 22.07.2010.a., mida väidetavalt saadeti võlgnikule, vaid kordusenampakkumise akti võlgnikule või tema esindajale kättetoimetamise fakt. Hageja/võlgniku esindaja sai kordusenampakkumise akti kätte 12.08.2010.a. kohtutäituri büroos. Seega pole hageja väitel tõendatud, et hageja sai kordusenampakkumise teate kätte 12.07.2010.a. või 10.08.2010.a. Vastuseks kostja OÜ Lõunalaenud väidetele aegumise osas, märgib hageja, et ta ei tunnista ega eita temale saadetud teatisi, vaid selgitab, seoses millega iga kiri oli saadetud ja ülejäänud kirjade kättetoimetamine ei ole vaidluse all nõude esitamise aegumise seisukohalt. Kohus tegi 13.01.2011.a vaheotsuse aegumise kohaldamise osas ning jättis rahuldamata kostjate taotlused aegumise kohaldamiseks käesolevas tsiviilasjas ning jätkas asja menetlust. Vaheotsust menetlusosalised ei vaidlustanud. Nimetatud vaheotsuses tuvastas kohus, et asjas esitatu põhjal ei saa väita, et kordusenampakkumise akt oleks võlgnikule varem kätte toimetatud kui 12.08.2010.a, mil võlgniku esindaja täitetoimikuga tutvumas käis. Nimetatud vaheotsuse järgselt esitas täitur 21.02.2011.a täiendava vastuse (tl 134-135), milles tunnistas, et jättis ekslikult enampakkumise ja selle nurjunuks kuulutamise aktid hagejale saatmata, kuid teavitas enampakkumise nurjumisest telefoni teel. Samuti teavitas kohtutäitur hagejat täitemenetluse käigust 14.05.2010, kui too kirjutas alla kinnisasja arestimise aktile. Talle anti teada enampakkumise kuupäev ja teavitati enampakkumise võimaliku nurjumise korral uue hinna määramisest. Kuna enampakkumise nurjumisest teavitati hagejat telefoni teel, siis andis kohtutäitur ka uue hinna määramisest telefoni teel teada, ilma vastavat akti väljastamata. Samal ajal teavitati hagejat ka kordusenampakkumisest. Hageja ei väljendanud kordagi kohtutäiturile soovi osaleda enampakkumisel. Täitur kinnitab, et Ametlikes Teadaannetes 09.07.2010.a kell 11.00 välja kuulutatud kordusenampakkumine siiski toimus. Kuna kohtutäituri tööprogrammis fikseeritakse akti koostamise kuupäevaks selle parooliga kinnitamise hetke kuupäev, siis sellest tulenevalt ongi kuupäevaks 12.07.2010. Hinnapakkumine (tl 81) esitati kohtutäiturile kirjalikus ümbrikus ja kuni enampakkumise ajani oli ümbrik suletud. Enampakkumise saabumise hetkel ümbrik avati. Kuna kohtutäituri jaoks oli pakkumise tingimused sellega täidetud, siis toimiku liigse koormamise vältimiseks visati ümbrik minema. Et pakkumine suletud ümbrikus on laekunud, on kirjas ka kordusenampakkumise akti märkustes. Täitur saab aru, et on jätnud olulised aktid ekslikult, mitte tahtlikult, koostamata. Antud kirjalike toimingute tegemata jätmisega on rikutud küll formaalselt hageja õigusi, kuid siiski on täitemenetluse käigus suuliselt A. K. teavitatud ja antud hagi ei saa olla esitatud põhjusel, et 4
Millegiga ei ole tõendatud kohtutäituri väide, et kordusenampakkumisest teavitati hagejat telefoni teel siis, kui teavitati enampakkumise nurjumisest. Riigikohus on mitmes oma lahendis pidanud nimetatud kohustuse mittetäitmist enampakkumise läbiviimise tingimuste olulise rikkumisena. Hageja arvates ei oma tähtsust, kas võlgnik soovis osaleda enampakkumisel ja kas ta on seda soovi kohtutäiturile väljendanud. Igal juhul on võlgnikul õigus olla kordusenampakkumisest teavitatud seaduses ettenähtud viisil, et vajadusel realiseerida oma õigusi täitemenetluses.
lg 5 järgi võib enampakkumise nurjumise korral sissenõudja nõuda kordusenampakkumise korraldamist ja kohtutäitur võib asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 50 % eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Kohtutäitur ei ole võlgniku seisukohta küsinud. Puudub samuti vara ümberhindamise akt, mille koostamine on ette nähtud kohtutäiturimäärustikuga. Seega oli vara alghind määratud ebaseaduslikult. Kohtutäituri väide, et sissenõudja hinnapakkumine esitati kirjalikult suletud ümbrikus kuni enampakkumise alguseni, on paljasõnaline. Sellele ei viida ühtegi tõend - hinnapakkumine ise on dateeritud 05.07.2010.a ja puudub nõuetekohaselt registreeritud ümbrik. Arusaamatu on kohtutäituri väide, et kirjaümbrik visati minema toimiku liigse koormamise vältimiseks; ometigi ei ole toimikut „koormatud” ka kohtutäiturimäärustikus ettenähtud dokumentidega. Kuna tegemist on kordusenampakkumise aktiga, mis kannab enampakkumise kuupäevaks 12.07.2010, mitte väljakuulutatud 09.07.2010, siis ei ole see akt tõendiks tõendamaks sissenõudja hinnapakkumise tegemist seaduses sätestatud korras. Kuna Ametlikes Teadaannetes 09.07.2010.a. kuupäevaga väljakuulutatud kordusenampakkumist sellel kuupäeval ei toimunud, ja kinnistusosakonnale esitatud kohtutäituri avalduse juures on olemas 12.07.2010.a. dateeritud kordusenampakkumise akt, mille toimumise kuupäeva kohta võlgnik ei olnud teadlik, ei saa see akt olla õiguslikuks aluseks omaniku kande muutmiseks/uue kande tegemiseks. Sõltumata sellest, kas kohtutäitur rikkus oma kohustusi tahtlikult või mitte, võlgniku õigusi on sellega oluliselt rikutud ja kordusenampakkumine on toimunud mitmeid seadusesätteid rikkudes. 02.06.2011.a toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde. Ta selgitas lisaks, et sai korteri müügist teada sissenõudjalt, kelle seaduslik esindaja temale helistas ja palus välja kolida või korter tagasi osta. Täituri esindaja väitel on olemas akt esimese enampakkumise kohta, mida külla kohtule esitatud ei ole. Täituri poolt hageja suuline teavitamine on aset leidnud ja 5
lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline (kelleks
lg 1 alusel on ka võlgnik/hageja) esitada 30 päeva jooksul enampakkumise akti kättetoimetamisest kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Sama paragrahvi teise lõike esimesest ja neljandast punktist tulenevalt võib võlgnik enampakkumise kehtetuks tunnistamisel nõuda müüdud asja asjaõigusseaduse § 80 alusel ostjalt välja, samuti nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist kohtutäituri seaduse kohaselt. Kohus leiab, et sama säte kohaldub seaduse analoogia korras ka kordusenampakkumise kohta, sest üldnormina (
lg 5) korraldatakse kordusenampakkumine esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras (v.a seaduses sätestatud erinormid). Kindlasti ei ole seadusandja mõtteks kordusenampakkumise vaidlustamise välistamine. Hageja seostab kordusenampakkumise tingimuste olulist rikkumist muuhulgas sellega, et puudub enampakkumise või enampakkumise nurjunuks tunnistamise akt, kohtutäitur ei ole küsinud võlgniku seisukohta enampakkumise alghinna alandamise kohta ning puudub ka vara ümberhindamise akt. Seega oli vara alghind määratud ebaseaduslikult. Kohtutäiturimäärustiku § 20 lg 2 kohaselt kasutab kohtutäitur ametitoimingute vormistamisel nimetatud määruse lisades 5–42 olevaid aktivormide tekste. Lisa 22 on enampakkumise akt, Lisa 23 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt ja Lisa 24 vara ümberhindamise akt. Selliseid akte ei ole kohtule esitatud ja kohtul on alust arvata, et neid ei olegi koostatud. Samas ütleb
sõnaselgelt, et enampakkumise kohta tuleb akt koostada ning
räägib enampakkumise nurjunuks kuulutamisest kohtutäituri poolt, mis tuleb kohtu hinnangul vormistada ka eelnimetatud vastava aktiga. Vara ümberhindamise (mis hõlmab ka allahindamist) kord on sätestatud
lõikes 5, mille kohaselt võib kohtutäitur kordusenampakkumisel asja müümisel vara alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Kohtutäitur peaks sellisel juhul koostama ka vara ümberhindamise akti, millele viitab selgelt ka kohtutäiturimäärustiku Lisas 24 toodud seadusesätete nimekiri (sh § 100 lg 5). Kohus nõustub hagejaga, et kohtutäituri väited allahindamise osas seisukoha küsimisest on jäänud paljasõnaliseks ega ole millegagi tõendatud. Enne esimese enampakkumise toimumist/nurjumist ei saa kohtutäitur sellist seisukohta küsida, võimalik on vaid seaduse selgitamine, mida kohtutäitur võis teha, kuid see ei täida
Samuti nõustub kohus hagejaga, et kohtutäitur hagejat kordusenampakkumisest teavitanud ei ole, kuivõrd selle kohta puuduvad tõendid.
lg 2 kohaselt tuleb enampakkumise (seega ka kordusenampakkumise) teade edastada kõigile täitemenetluse osalistele. Isegi kui lugeda õigeks (mida kohus asjas tuvastanud ei ole, vt vaheotsus) ja kohaseks edastamiseks kohtutäituri poolt 12.07.2010.a digitaalallkirjastatuna hageja e-posti aadressile saadetud kordusenampakkumise akt, on kohtutäitur seadust rikkunud, jättes hageja ilma võimalusest viibida kordusenampakkumisel ja õigusest esitada sellele vastuväiteid.
lg 2 esimese lause kohaselt peab enampakkumise kuulutuse avaldamise ja enampakkumise teate ning enampakkumise vaheline aeg olema vähemalt 15 päeva, kui kohus ei määra teisiti. Antud väidete kohaselt teavitati hagejat kordusenampakkumisest aga alles pärast selle toimumist. 6
§-s 217 sätestatud korras vaidlustada. Lisaks eeltoodule ei ole täitur veennud kohut selles, et Ametlikes Teadaannetes 09.07.2010.a väljakuulutatud kordusenampakkumist sellel kuupäeval toimus. Täituri selgitus arvutiprogrammist tulenevaks automaatkuupäevast ei saa kohtu arvates olla aluseks/põhjuseks, miks akti ei saaks kuupäeva osas õigeks muuta. Iseenesest ei oma kinnistusraamatu kande jaoks õiguslikku tähendust, millist kuupäeva akt kannab ning kinnisturaamatu kanne sellest valeks ei muutu, küll aga tuleb märkida, et vastavalt
lg 1 omand enampakkumisel müüdud asjale tekib asja üleandmisega enampakkumise akti alusel. Sama paragrahvi lg 2 järgi omandit ei teki, kui arestimine on tühine või kui on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi ja kohus on tunnistanud enampakkumise kehtetuks. Enampakkumise vaidlustamise eesmärgiks on võimaldada enampakkumiseelse olukorra taastamine. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise korral on üldjuhul võimalik saada vallasasi (läbi
kohaldub säte ka kinnisasjadele) tagasi ja sellega kahju vältida, sest kehtetu enampakkumise korral ei ole asja ostnud isik seda omandanud. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb hagi rahuldada, sest täituri minetused kordusenampakkumise läbiviimisel on kohtu arvates sellise olulisusega, et (väidetavalt) 09.07.2010.a toimunud kordusenampakkumine, millel müüdi hagejale kuuluv korteriomand Xxxxxmaal Xxxxxx vallas, Suurjõe külas, xxx tn x-xx OÜ-le Lõunalaenud, tuleb tunnistada kehtetuks. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise tõttu tuleb rahuldada ka hageja nõue omandiõiguse tunnustamiseks korteriomandile ning tunnustada A.K.u omandiõigust korteriomandile xxx tn xxx xxxxxx küla, Xxxxxx vald, Xxxxxmaa (registriosa nr 3466806) ja kohustada käesoleva kohtuotsusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 mõttes OÜ-d Lõunalaenud andma nõusolekut kinnistusraamatu kande parandamiseks. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 tuleks seoses hagi rahuldamisega menetluskulud jätta kostjate kanda. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad nad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Antud juhul on kohtu hinnangul nõude sisu arvestades põhjust panna hageja menetluskulud kostjaks oleva kohtutäituri kanda, sest just tema tegevus on põhjustanud hagi esitamise. Kaaskostja OÜ Lõunalaenud menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kuivõrd hageja sai menetlusabi ka riigilõivu tasumiseks, peab kohtutäitur arvestama ka tasumata riigilõivu hilisema väljamõistmisega TsMS § 179 lg 1 alusel. Toomas Talviste Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.