Obsah (8)

§ 8§ 76§ 101§ 127§ 115§ 415§ 113§ 162

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 21. juuni 2011 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-10-23026 Hagi ese Omega

) §-le 3 tekib võlasuhe muuhulgas lepingust.

§ 8

lg 2 järgi on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.

järgi § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kostja ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale lepingust tulenevalt laenu põhisumma 24 521,64 krooni (lisa 2 perioodi lõppjääk). Lepingu üldtingimuste p 4.1 sätestab, et intressi arvestatakse panga poolt Kliendi kasutuses olevalt järelmaksulimiidi summalt igapäevaselt vastavalt selle kasutamise ajale ning lepingu põhitingimustes fikseeritud intressimäärale (19%). Üldtingimuste p 4.3 kohaselt arvestatakse intressi kuni järelmaksulimiidi täieliku ja nõuetekohase tagastamiseni Kliendi poolt. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale tasumata intresside näol 5718,58 krooni. Nimetatud intressid on arvestatud perioodil 02.09.2009.a. kuni 23.11.2010.a. (s.o. 448 päeva) 5718,58 krooni määraga 19 % aastas tasumata summalt 24 521,64 krooni.

§ 101

lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Sama õigus tuleneb ka järelemaksulimiidi lepingu põhitingimustest. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale viiviseid 2407,82 krooni. lk 3 Nimetatud viivised on arvestatud perioodil 02.09.2009.a. kuni 23.11.2010.a. (s.o. 448 päeva) 2407,82 krooni määraga 8,00 % aastas tasumata summalt 24 521,64 krooni. Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu OÜ Incure Inkasso Agentuuriga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 7356,49 krooni, mis seisneb OÜ Incure Inkasso Agentuurile makstud teenustasus (lisa 6). Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 10.1. on lepingu pool kohustatud hüvitama täies ulatuses teisele lepingu poolele lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud põhjendatud kahjud. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju summas 5478,36 krooni.

§ 127

lg l sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. On üheselt selge, et hagejal ei oleks tekkinud taolist lisakulutust, kui kostja oleks nõuetekohaselt oma kohustused täitnud. § 128 lg 3 on hüvitatavateks kahjudeks ka mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

§ 115

lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejale kokku 38 126,40 krooni. Lähtudes eeltoodust palub hageja:

1. kostjalt hageja kasuks välja mõista: 1.
2. põhinõue summas 24 521,64 krooni; 1.
3. intress summas 5718,58 krooni; 1.
4. viivis summas 2407,82 krooni; 1.
5. kahju summas 5478,36 krooni.
6. Kõik menetluskulud jätta kostja kanda.
7. Arutada asja kirjalikus menetluses.
8. Juhul, kui Kostja ei vasta hagile tähtaegselt, rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
9. Juhul, kui kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega või hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, palun Kostjalt välja mõista menetluskuludena: 5.1 seoses maksekäsu kiirmenetlusega tasutud riigilõiv 750 krooni ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 5250 krooni, kokku 6000 krooni; 5.2 õigusabikulud summas 4000 krooni (ei sisalda käibemaksu). Hageja kinnitab, et on nimetatud kulud kandnud seoses käesoleva kohtuasjaga. Juhindudes TsMS § 174 lg 5 ei esita hageja menetluskulusid tõendavaid dokumente, kuid on valmis seda tegema kohtu esimesel nõudmisel.
11. 2011 esitatud hagi täpsustuses suurendas hageja intressi nõuet 6650 kroonini (425,04 € ja viiviste nõuet 2800,16 kroonini e. 178,96 € Hageja nõue kostja vastu on: lk 4
12. põhinõue 1567,22 €
13. intress 425,04 €
14. viivis summas 178,96 €
15. kahju summas 350,13 € KOSTJA VASTUVÄITED Kirjalikus vastuses hagiavaldusele /t.l.71/ teatab kostja järgmist: Alates 01.märtsist 2010.a. ei ole kostja elanud aadressil XXXXXXX, KXXXalevik ja seetõttu sellest ajast kuni tänaseni ei ole temani jõudnud ühtegi teadet AS Sampo Panga poolt võlanõude üleandmise kohta Omega Invest OÜ-le. Küll aga meenub talle telefonikõne, milles räägiti lepingu lõpetamisest, et mitte asjatult intresse kasvatada ja esitada asi kohtule. Ajutine elukoha vahetus aadressile CCCCCCCCCC Kuressaare linn oli seotud ajutise töö leidmisega Kuressaares. Kostja mob. tel nr. oli teada nii lahutatud abikaasa Marina Sile, kohtutäitur Raigo Pärsile ja XXXXXXX postiaadressile laekuvad tähtsad kirjad lubas kokkuleppeliselt M S edasi saata Saaremaa aadressile. Arvete tasumata jätmine AS Sampo Pangale ei ole tulenenud mitte soovimatusest vaid majanduslikust olukorrast, tööpuudusest ja abielu lahutuse tulemusena tekkinud tervise seisukorrast, millise suhtes on kostja pöördunud raviarsti poole ja saanud nelja kuu jooksul ka vastavat ravi. Olukorras kus kostja on töötu ja ka ilma alalise elukohata ei saa ta nõustuda Omega Invest OÜ nõudega, mis koosneb viivistest ja kahjusummast ning moodustab põhinõudest üle 50%. Kostja ei soovi esitada vastuhagi Omega Invest OÜ vastu, kuid ei nõustu hagi kõrvalnõudega ja soovis hagi läbivaatamist kohtuistungil, kuid olenevalt hageja seisukohavõttudest pidas võimalikuks kompromissi ja kokkuleppeid. Arvestades praegust majanduslikku (võlg SEB pangale ca 200 000, Swedbank ca 10 000, võlg Marina Sile laste elatisrahana üle 100 000, milline kasvab igakuiselt 4 800 krooni võrra) ja tervislikku (tööpuudus, stress ja sellega kaasnev võimetusetunne) seisukorda kaalub kostja eraisiku pankrotti. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt järgmistel põhjustel: Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja A S ja AS Sampo Pank (reg kood 10040839) sõlmisid järelemaksulimiidi lepingu nr 480JM20403163 (edaspidi nimetatud leping)/t.l. 33/. Vastavalt lepingule võimaldas AS Sampo Pank kostjal lepingus sätestatud järelmaksulimiidisumma (23 000 EEK) kasutamist ning kostja kohustus kasutatud järelmaksulimiidi summa tagastama igakuiste maksetega (391 EEK) hiljemalt 01.02.2011.a. Kostja rikkus lepingut, jättes tagastamata järelmaksulimiidi summa. Pank loovutas talle kuuluva nõude Kostja vastu Omega Invest OÜ-le. Nõude võõrandamisest teavitas Sampo Pank kostjat kirjaga /t.l. 60/ Kostja poolt lepingus märgitud aadressil. lk 5 Kostja võlg hagejale põhivõlana on 24 521,64 krooni, e 1567,22 €. Kostja on nõude õigeks võtnud, mistõttu hagi kuulub selles osas rahuldamisele. Lepingut sõlmides on kostja võtnud endale kohustuse tasuda kasutatavalt krediidisummalt intress 19 % aastas. Hagiavalduses esitatud intresside nõue oli 5718,58 krooni e.365,48 € , s.o. intressid perioodi eest
17. 2009 (nõude tasumise lõpptähtaeg seoses lepingu lõpetamisega) kuni
20. Täiendava nõudena esitas hageja intressinõude juba kuni
22. 2011.a., kokku summas 425 €. Riigikohus oma
24. 2007.a. lahendis nr. 3-2-1-137 leidis, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu (kapitali) kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Samasugusele seisukohale jõudis Riigikohus oma
25. detsembri
26. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-2-5-
27. Antud juhul on laenuandja lepingu üles öelnud
29. 2009.a. teatega, lugedes limiidi tagastamise tähtaja saabunuks
32. Sellest alates kaotas sissenõudja õiguse intressinõudele ja kõne alla tuleb viivise nõue vastavalt

§ 415lg.

1.

§ 101lg.

1 p.6 annab võlausaldajale õiguse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõude võlgnikult viivist. Viivisena arvestas hageja 8 % aastas tasumata summalt. Hageja nõue viivisena on 178,96 €. Kostja taotleb enda vabastamist viivise maksmisest. Kostja on töötu, tal puudub kindel elukoht ja ta on korduvalt olnud ravil seoses stressi tagajärjel tekkinud psüühikahäiretega.

§ 113lg.

8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.

§ 162lg.

1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kuna hageja poolt nõutav viivis ei ole ülemäära suur, leiab kohus, et viivise nõue summas 178,96 € kuulub rahuldamisele. Hageja on esitanud kostja vastu veel nõude kahju summas 350,13 € (5478,36 krooni). Hageja põhjendab nõuet asjaoluga, et tema põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, mistõttu ta oli sunnitud sõlmima lepingu OÜ Incure Inkasso Agentuuriga. OÜ-le Incure Inkasso Agentuur makstud teenustasu on 7356, 49 krooni. Sellest 5478,36 krooni e. 350,13 € väljamõistmist kostjalt taotleb hageja kohtult. Hageja põhitegevusalaks on registri järgi muu laenuandmine. Seega ei peaks tema tegevuse hulka kuuluma ka võlgade kokkuostmine. Juhul kui ta sellega tegeleb, peaks ta lk 6 suutma need võlad ka sisse nõuda. Seetõttu ei pea kohus kahju väljamõistmist hagejalt sellises suuruses mõistlikuks ja põhjendatuks. Kohus võtab siinkohal arvesse kostja varalist seisundit. Ka võtab kohus arvesse asjaolu, et lisaks nn. teenustasule soovib hageja ka õigusabi kulu summas 4000 krooni ( 255,65 €) väljamõistmist kostjalt. Kohtu hinnangul ei ole selline kulu võla sissenõudmiseks mõistlik ja põhjendatud (kokku 605,78 €) ja seetõttu on teenustasu väljamõistmine kostjalt äärmiselt ebaõiglane. Menetluskulud TsMS § 163 lg. 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Kohtunik: Külli Mõlder